JUHTKIRI | Eestikeelne õpe, soovitud ja kardetud

66% Eesti teistest rahvustest elanikke arvab, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14%, et põhikooli 1.–6. klassis, selgus eile avaldatud Eesti ühiskonna lõimumismonitooringust. Sama arvavaid eestlasi on 81% ja 12%.

Säärane suur toetus pole sündinud üleöö. Eesti muukeelsed elanikud on tegelikult ammu aru saanud, et hea haridus ja eesti keele oskus annab Eestis parema stardipositsiooni. Ja et eesti keel hakkab kõige paremini külge lasteaias. Kindlasti teavad seda ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja teised poliitikud nii Keskerakonnas kui ka teistes erakondades. Aga oma valimiskampaaniate huvides on nad selles küsimuses rohkem õhutanud vastuolusid kui päriselt otsinud laste jaoks paremat lahendust.

Eesti muukeelsed elanikud on ammu aru saanud, et eesti koolist saadud haridus ja keeleoskus annab parema stardipositsiooni.

Ärge tänavusügiseste kohalike valimiste kampaanias enam seda tehke. Nagu öeldud, on nii eesti- kui ka muukeelsete Eesti elanike väga ülekaaluka enamuse põhimõtteline soov selles küsimuses ilmne. Poliitikud, pange nüüd pärast 30-aastast pidurdamist oma jõud selle soovi täitmisse, mitte takistamisse. Eesti venekeelne koolisüsteem ei toida mitte üksnes rahvustevahelist, vaid ka toimetulekulõhet.

Üksikasjades, kuidas täpselt Eesti teistest rahvustest elanikele eestikeelset haridust anda, tekib muidugi lahkarvamusi. Eesti keele selgeks saamise vastu on väga vähesed muukeelsed, aga selles, kuidas see peaks sündima, on erinevused eestlastega suured. Eestlased eelistavad ülekaalukalt täiesti eestikeelset lasteaeda, aga teiste rahvuste eelistus kaldub keelekümblusega lasteaedade poole.

Eesti jaguneb selles küsimuses kolmeks osaks – Ida-Virumaa, Tallinn ja mõned selle lähiümbruse väikelinnad ning ülejäänud Eesti –, mis vajavad erinevaid lähenemisi. Ent jalgratast leiutada poleks kuskil vaja, kõige suurem puudus on ikkagi poliitilisest tahtest tegelikke edusamme saavutada. Kui seda tahet on, saab juba hakata katsetama erinevaid lahendusi ning vähendama lapsevanemate ja laste hirmu identiteedi ja hea emakeeleoskuse säilimise jms pärast. Need hirmud on ületatavad. Nagu kirjutas kuu aja eest Eest Päevalehes keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang: „Mitme keele ja kultuuri, mitme identiteediga võib igati edukalt elada, muutumata juurteta kosmopoliitseks eikellekski.” Ta teab seda omast käest.