Seekord seoti toetuste väljamaksed ettevõtete tööjõumaksudega ning osadele ettevõtetele, st just enim ja näiteks just pealinnas asuvatele kriisist kannatanud majutustele, tundub sedasorti rahajaotus väga ebaõiglane. Toetust saavad nimelt rohkem need, kes on suutnud tööjõudu säilitada, aga mis ühtlasi tähendab, et neil on tõenäoliselt säilinud seega ka suurem osa käibest. Need, kelle käive kukkus koroonaaja algul turismi täieliku sulgemisega nulli ja siseturistile loota ei saanud, pidi ka töötajaid koondama. Nüüd pole aga jälle toetuse saamiseks tööjõumakse piisavalt ette näidata.

Just sellisesse kahvlisse sattus Tallinna suurim külaliskorterite firma Tallinn City Apartments, mille äriskeem on lihtne - nemad võtavad korteriomanikelt pinnad pikaajalisele rendile ning rendivad siis juba kortereid ise lühiajaliselt edasi.

TCA omanik ja juht Mihkel Randrüüt ütleb otse, et võrreldes muude Euroopa riikide toetusskeemidega, on jätnud Eesti koroonapiirangute kulud ettevõtete endi kanda. "Osadel riikidest on keerulisemad toetusskeemid, kuid põhimõtteliselt on Euroopas konsensus, et enim kannatanud sektori püsikulusid kaetakse 70% ulatuses. Sellist tuge saab enamik Euroopa riikide ettevõttetest. Välja arvatud siis Eesti turimisektori, kes on jätnud siis koroonavõitluse piirangute kulud ettevõtete endi kanda."

Eriti vihaseks teeb teda viis, kuidas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esitles toetust samuti kuni 90 protsendise tegevuskulude katmisena. Tegelikkusega on sel aga vähe pistmist, ütleb Randrüüt. Tema firma saab konkreetselt talle ettenähtud toetussummaga katta ehk 10% tegevuskuludest.

Randrüüt toob välja mõned numbrid. Tema ettevõte rendib välja ca 60 korterit ning nende äri käibelangus on võrreldes nö tava-aastaga kukkunud 70 protsenti. Palgal on neil veel 11 osalise ja täistööajaga töötajat, kelle kuine palgakulu on ca 16 000 eurot, kokku küündivad igakuised püsikulud 80 000 euroni. 2021. aasta esimeses kvartalis on ettevõte ainuüksi riigimaksudeks maksnud 40 000 eurot. Aga äri ei ole toimunud sisuliselt aasta aega.

Ja nüüd siis lubatud toetussummast. City Apartments kvalifitseerub tänaste käibe- ja töötajanumbrite puhul toetusele ca 19 000 eurot. See on sisuliselt ühe kuu palga- või kommunaalkulu. "Kõige rohkem käibki närvidele see kahepalgelisus, et öeldakse, kuidas aidatakse-toetatakse. Tegelikult enimkannatanuid ei toetata, vaid peamiselt neid Tallinnast väljas asuvaid kohti, mis siseturismi najal vastu peavad. Meie oleme aga näiteks laenu pangast juurde võtnud, et püsikulusid katma."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda kinnitabki, et olemasolevates toetuspakettides ei tehta piirkondlikke erisusi ja üht ettevõtet teisele ei eelistata, küll aga mõjutab toetuse suurust olulisel määral, kas ettevõte on säilitanud töökohad. "Need ettevõtjad, kes on kriisi trotsides säilitanud töökohad ja kandnud suuremaid kulusid, saavad mõnevõrra suurema toetuse. Väikese töötajate arvuga ettevõtjatel kajastub see ka toetuse suuruses, asuvad nad siis Tallinnas või mujal Eestis. Hüvitame püsikulusid, aga arvestame selle läbi töööjõumaksude, kuna üldjuhul moodustavad need suure osa majutusasutuste püsikuludest." Alternatiiv oleks Ruuda sõnul hakata kontrollima tuhandete ettevõtete rendi-, kütte-, turvalepingute jne andmeid, kuid see oleks liialt ajamahukas ning poleks mõistlik lähenemine.

Ka läinud nädalal toimunud EASi toetuse teemal peetud infotunnis küsiti sarnane küsimus. "Kui veebruariks 2021 piirangute tõttu tööjõukulusid enam pole, sest oleme olnud sunnitud 100% käibelanguse tagajärjel juba mitmeid kuid tagasi kõik töötajad koondama, siis kas sel juhul toetusele ei kvalifitseerugi?"

EAS vastas taaskord selgituses tööjõukuludele viidates. "Toetuse maksmise eelduseks on muuhulgas tööjõukulude tasumine veebruaris 2021. aasta või FIEde puhul 2021. aasta I kvartalis avansilise sotsiaalmaksu makse tegemine. Seega sõltub toetuse suuruse arvutamine eeltoodud tingimuste täitmisest. Kui ettevõttel ei ole 2021.aasta veeburaris tööjõumakse, siis saab turismisektori ettevõte fikseeritud toetuse summas 3000 eurot (jaekaubandusettevõtete puhul fikseeritud toetus 2000 eurot)."

Samas ei ole kaugeltki kõik sellise toetusskeemi vastased. Nii ütleb näiteks turismifirmade liidu juht Tiit Pruuli, et ta peab õigeks, et mingeid piirkondlikke eelistusi ei tehta. "Küll aga saavad need ettevõtjad, kes on kriisi trotsides suutnud säilitada töökohad ja kandnud seeläbi suuremaid kulusid, ka mõnevõrra suurema toetuse. Väikese töötajate arvuga ettevõtjatel kajastub see niisiis ka toetuse suuruses (vähesuses), asuvad nad siis Tallinnas või mujal Eestis.

Teiseks tahan öelda, et nii head koostööd ministeeriumi ja ettevõtjate vahel, kui see on praegu, ei mäleta mina ei oma poliitiku- ega ettevõtjakarjäärist," kiitis Pruuli.

Ka Palace'i hotelli ja hotellide ja restoranide liitu juhtiv Ain Käpp möönab, et Tallinnas on tõesti käibe kaotused olnud kõige suuremad, aga samas väljaspool Tallinna ei ole kuidagi lihtsam kergem - see kriis mõjutab kogu turismi sektorit laastavalt. "Toetuse arvutamise üks mõõdik on veebruari kuu töötasu koos kõikide tööjõumaksudega. Teine osa on käibe kaotusprotsent võrrelduna 2019 keskmise käibega, nii et võetakse arvesse mõlemat, mitte ainult töötajate hoidmist.

Kas see toetus katab 2 kuu kõik püsikulud? Kindlasti ei kata, kuid iga toetus on suureks abiks sektorile, mis on olnud üle aasta erinevate piirangute all ja välisturistide puuduses. Mina saan öelda, et toetus on disainitud hästi," leidis Käpp.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid