Kolm-neli kuud keeldu võib Soomele andeks anda. Me põhjanaaber on kogu teise laine aja olnud suhteliselt koroonavaba oaas Euroopas. Eesti seevastu oli nakatumise levikult mitu nädalat Euroopa tipus. Märtsis oli kahe nädala jooksul Eesti ja Soome erinevus koguni kümnekordne. Arusaadav, miks Soome valitsuse närvid vastu ei pidanud.

Praegu, mil Soomel seisab ees otsustamine, kas pikendada 25. maini kestvaid sissesõidupiiranguid, on olukord oluliselt muutunud. Viiruse levik on Eestis küll endiselt märksa suurem kui Soomes, aga languses ja Euroopa keskmisel tasemel.

Veelgi tähtsam ja positiivsem muutus võrreldes jaanuariga, mil Soome oma keelu kehtestas, on vaktsineerimine. Jaanuaris oli see alles alanud, aga nüüdseks on mõlemad riigid sellega üpris kaugele jõudnud. Vaktsineeritud inimesed on viiruse eest nii kaitstumad kui ka selle vähem tõenäolised levitajad. Elanikkonna vähemalt ühe doosiga kaitsmisel on Soome Eestist ette rebinud, aga täiskuuri kätte saanute poolest oleme meie Soomest tublisti ees.

Töörände lauskeeld pole enam põhjendatud. Milleks mõlema riigi elanikke vaktsineeritakse, kui mitte normaalse elu taastamiseks?

Soome valitsusel oleks nüüd aeg lõpetada jutt, kuidas nad mõistavad, et piirangud üle piiri liikumises on põhjustanud paljudele raskusi ja ebaõiglust, aga pandeemiline olukord ei luba neid lõpetada. Vaadake faktidele näkku: Eesti riigikogu 22. aprilli pöördumises esitatud ettepanekut on nüüd juba võimalik ellu viia, seadmata oaas-Soome head olukorda ohtu. Ettepanek kõlas nii: „Kui hargmaiste töötajate piiriülene liikumine pole lähiajal täies mahus võimalik, siis tuleks leida koostöös Eestiga ajutine režiim, mis võimaldaks visiite perekondade juurde ja tagasisõitu töökohta.“

Mitu Euroopa riiki on juba otsustanud, et lubavad välisriikide elanikke sisse koroona läbipõdemise tõendi või vaktsineerimistunnistuse alusel. Ka Soomel ja Eestil kui tihedalt seotud riikidel tuleks vastastikku teha sama. Milleks me neid vaktsiine süstime, kui mitte normaalse elu ja liikumise taastamiseks? Soome ja Eesti kui võimekad e-riigid suudaksid kindlasti kiirelt käima panna ka andmevahetuse, mis võimaldab tõendeid kontrollida nii, et piiril troppe ei teki.