Manuela Pihlap: eesti ja vene koolide lähenemine nõuab kümme aastat järjepidevat tööd

Hariduspoliitika kujundamisel tuleb aga seada siht, et meil oleks 10 aasta pärast piisavalt motiveeritud pedagooge ja lisaks haridustöötajaid, kes on saanud muukeelsete laste toetamise erikoolituse.

Paljude muukeelsete lastevanemate mure, kes küll soovivad oma lapsi eestikeelsesse lasteaeda või kooli panna, kuid neil on hirm – hirm kiusamise ees nende päritolu pärast. See on teema, millega olen pidevalt kokku puutunud. Kuid on tõsi, et see hirm on tekkinud teiste muukeelsete lastevanemate kogemustest. 

Integratsiooni monitooringu küsimustele vastajatest rohkem kui kolmandik leidis, et eesti keeles õppimine toob kaasa psühholoogilisi pingeid ja stressi ning takistab aineteadmiste omandamist. See hirm oli suurem muukeelsete vastajate osas, mõnevõrra väiksem eesti inimestel.