Kui pandeemia alguses kahtlustati, et viirus levib piiskadena ja pindade kaudu, siis nüüdseks on teadlased jõudnud üksmeelele, et pindadelt koroona saamise risk on väga väike. Peamiseks levikuviisiks peetakse nüüd aerosoolset, mis esialgu kõrvale jäeti, ja piisknakkust. Isegi WHO revideeris 30. aprillil lõpuks oma selgitusi, aga meie terviseameti juhendites räägitakse endiselt põhiliselt piisk- ja puutenakkusest ning kõige põhjalikumalt õpetatakse pindasid desinfitseerima ja käsi pesema.

Hoolsast kätepesust ei maksa muidugi loobuda, sellest on abi muude tõbede vastu. Ent koroonajuhendites võiks põhirõhu panna tuulutamisele ja ventileerimisele. Ärksamad inimesed ja asutused tegelevad sellega õnneks ka terviseameti juhisteta, aga kõigini jõudmiseks tuleks sellest rääkida sama palju kui kätepesust. Samuti on algaval suvel õige aeg hooneid järgmiseks koroonatalveks ette valmistada. Loodetavasti päästavad vaktsiinid meid möödunud talve kordumisest, ent igaks juhuks tasub ka ventilatsiooni parandada.

Elu käima lükkamise ja vaktsineerima motiveerimise nimel tuleb kasutada kõiki põhjendatud võimalusi piiranguid vähendada.

Samuti pole Eesti koroonapoliitika seni eriti arvestanud teadmist, et koroonavaktsiinid mitte üksnes ei hoia tõhusalt ära rasket haigestumist, vaid vähendavad tublisti ka viiruse edasikandmise riski. Nii tublisti, et näiteks USA terviseamet, mis mõnda aega propageeris lausa kahe maski kandmist, teatas 16. mail, et vaktsineerimiskuuri lõpetanutel pole enam vaja maski kanda ega vahemaad hoida.

Tõsi, USA on kuuri lõpetanute osakaalu poolest märksa kaugemal kui Eesti, mis jõuab sama kaugele millalgi juunis. Ent juunigi pole enam mägede taga. Inimeste vaktsineerima motiveerimise, vaimse tervise parandamise ja elu käima lükkamise nimel on vaja kasutada kõiki teaduslikult põhjendatud võimalusi koroonapiiranguid vähendada.