Milleks kurjategijat karistada? Kellele sellest kergem hakkab, kui me liikluseeskirjade rikkujale trahvi määrame? Mis sellest tolku, kui varga vangi paneme?

Olete vast kõik kuulnud neid või sarnaseid ütlusi. Ei ole? Aga pange nüüd samadesse laustesse mitte kurjategija ja karistus, vaid nt Venemaa või Valgevene ja sanktsioonid. Kas nüüd tuleb tuttavam ette?

On üsna lihtne mõista, miks karistatav väidab, et tegelikult pole ta üleüldse süüdi ja need karistused on talle täiesti ... khmmm (pange siia ise enda jaoks sobiv sõna, näiteks „ükskõik“). See, et kohtusaalis karistuse väljakuulutamise ajal süüalune küüniliselt irvitab, eriti kui on tegemist retsidivistiga, on hõlpsasti seletatav.

Palju keerulisem on tabada, miks suur osa publikust võtab kätte ja hakkab kordama kurjategija sõnu stiilis: „aga kust me teame, kas ta ikka on selline süüdlane“, „aga teised teevad ju ka“ ning „need oma karistused võite te endale pähe määrida“.