Riik investeerib lähiaastatel Kirde-Eesti radari ja sellele lisanduva uutmoodi seiresüsteemi püstitamisse ligi 75 miljonit eurot. Sellega lahenevad suures osas seni pikalt vindunud tülid kaitseministeeriumi ja tuuleparkide arendajate vahel. 
Peamine vaidlusteema on olnud kaitseväe radarite toimimist segavate tuulikute kõrgus. Niinimetatud kihilise ehk aktiiv- ja passiivradaritest koosneva seiresüsteemi rajamine vabastab tuulikutele 60% Eesti maismaad – kaitseministeeriumi vaates püstitatagu nüüd kasvõi 300-meetrise tiivakõrgusega tuuletorne!