Möödunud aasta näitas, kui oluline on ühiskonna toimimiseks hästi funktsioneeriv digiriik. Võrreldes mitme naaberriigiga suutsime tagada oluliste teenuste töökindluse ka pärast füüsiliste büroode sulgemist. Digiõppest rääkides meenuvad seevastu pigem tehnoloogilised viperused, ebamugavus ja stressis koolirahvas. Kuidas saaksime olla maailmas eesrindlikud ka e-õppe valdkonnas?

Õpetamine ja õppimine muutub – teadsime seda juba enne koroonapandeemiat, mis meid jõuga ja ootamatult distantsõppele surus. Nagu paljudes teisteski valdkondades, näiteks meditsiinis ja kaubanduses, on koroonakriis ka hariduses olnud katalüsaator, mis kiirendas seniseid protsesse.