Artiklis on kahetsusväärselt mitmeid valeväiteid, mis saavad alguse juba pealkirjast, mis väidab nagu politsei saaks sõrmejälgede kasutamiseks uusi õiguseid. 

Tegelikkuses on õigus kasutada dokumendi väljaandmisel kogutud biomeetrilisi andmeid avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks juba aastast 2010 ja kriminaalmenetluses alates 2012. aastast. Endiselt saab kriminaalmenetluses biomeetrilisi andmeid kasutada üksnes prokuröri loal ja üksnes raskete kuritegude uurimisel.

Neli aastat tagasi juunis kiitis valitsus heaks automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu loomise, mida täna tunneme nimetuse all ABIS. Sel aastal oleme jõudmas süsteemi kasutusse võtmiseni. 

ABISe eesmärk on 

(a) biomeetriliste andmete turvalisem kaitse, 

(b) paremini ja kiiremini kuritegevuse vastu võitlemine, 

(c) kõigi õiguste kaitstus ja 

(d) juba olemasolevate seaduste õiguspärane rakendamine tänapäevase tehnilise lahendusega. Kõikide nende eesmärkide juures on tähtis asjaolu, et konkreetne menetleja saab ainult konkreetse menetletava isiku biomeetrilisi andmeid otsida.