“Tavalised inimesed” on sari, mis on küll ligikaudu aasta vana, kuid kui sarja üht peategelast Connelli mängiv Paul Mescal nädal aega tagasi Suurbritannias BAFTA teleauhinna võitis, oli taas põhjust see lugu endale meelde tuletada. Suureks üllatuseks oli sellesse kurblikku suhteloosse juurde tekkinud uutmoodi tähendused, lisaks suurele armastusloole võib sarjast leida ka sügavaid seoseid pandeemiaga seotud üksilduse ja isoleeritusega. 
Aeglase, kuid loomuliku tempoga sari on väga realistlik ja intiimne vaade noorte inimeste ellu. Just realistlikkus on see, mis muudab loo väga isiklikuks ja kohati ka teraapiliseks, kuid peamiselt tekitab vaatajas soovi tegelastele kaasa elada. Liigutav ausus, mis sarjast meelde jääb ja peategelaste omavaheline tugev side on ka vaatajale emotsionaalselt mõjuv ning paneb mõtlema iseenda valikute peale. Tekib arvamus, et ideaalis peaks sarja lõpus tundma vaataja end nagu oleks just teraapiasessioonilt tulnud, koos peategelastega on saadud nutta, naerda ja elu üle mõtiskleda.