Enamik, kes loomavagunites Siberi poole saadeti, Eestisse tagasi ei pöördunud. Suurem osa sõitis sõna otseses mõttes surma. Mehed laagritesse, kus nad maha lasti või nälga ja kurnatusse surid. Naised-lapsed viidi eraldi, aga nendegi jaoks oli ellujäämine pigem loteriivõit. Naisi mitte ainult ei eraldatud meestest, vaid võõraste küüditajate jaoks polnud probleem nutvaid lapsi ahastuses emade sülest kiskuda ja heita nad sõjaaegsetesse lastekodudesse. Tagasi tulid vähesed – need, kel vedas.
Meie tänases lehes ilmuvaid mälestusi on valus lugeda. Peale isikliku tragöödia annavad need edasi ka laiema tõdemuse, mis kehtib tänapäevalgi. Kontrollimatu riigivõim võib olla uskumatult julm ja hoolimatu. Juuniküüditamise puhul polnud küsimus ju niivõrd tahtluses tingimata hävitada, kuivõrd täielikus hoolimatuses inimelu vastu.
Kontrollimatu riigivõim, mida ei saa vastutusele võtta, tähendab üldjuhul, et sind valitsevad võõrad, et elatakse kellegi okupatsiooni all. Kuigi, nagu tõendavad veriste režiimide ohvrid meile lähedasest Valgevenest kaugemate Süüria ja Põhja-Koreani, võivad samamoodi hirmule tugineda ka „omad”.
Küüditamine pakub kaht õppetundi: tuleb hoida iseseisvust ja tagada, et ka kohalik võim annaks vastust oma rahvale.
Seega ajaloo esimene õppetund ütlebki, et kõige tähtsam on iseseisvust hoida ja mõista, et see saab tugineda üksnes meile endile. Sõbrad kipuvad olema sõbrad päikeselisematel päevadel. Ja nagu näeme praeguses tervishoiukriisis piirid sulgenud Soome näitel, piisab teinekord üsna vähesest, et igaüks lähtuks egoistlikult oma kitsast erihuvist. Meenutame, et ka NATO kollektiivkaitselepingu ühe tingimuse järgi peab iga liitlane enda kaitsmise nimel ennekõike ise pingutama.
Teine õppetund on see, et iga päev tuleb endale otsa vaadata ja kriitiliselt küsida: kas meie valitsus esindab ikka piisavalt rahva soovi? Kas ta vastutab oma otsuste eest? Ning mis peamine, ega ta ürita ebaseaduslike vahenditega oma võimu laiendada ja kodanikke vaikima hirmutada?
Peame olema tugevad nii seest kui ka väljast. Paremat garantiid meil 80 aasta taguse õuduse kordumise vastu pole.
