Sügisel läheb Eesti valimistele vastu mitme muudatusega, millest kõige suuremad on hääletuse aeg ja elektrooniliste valimisnimekirjade kasutusele võtmine. See tähendab, et valijanimekirjad on digitaalsed ning valimisjaoskonnas ei pea ametnikud enam valija nime joonlauaga otsima ega kollase vildikaga kriipse tõmbama. Ka valija ei ole enam kindla valimisjaoskonnage laulatatud, vaid võib valimispäeval siseneda ükskõik millisesse tema valimisringkonna valimisjaoskonda.

„Kohalikel valimistel saame sellest ehk vähem kasu, meil on 79 omavalitsust. Aga riigikogu valimistel, kus on 12 ringkonda, saabki valija hääletada ringkonna piires valimispäeva õhtuni ja Euroopa Parlamendi valimistel üle riigi,” selgitas valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Teisisõnu, kui Kihnu elanik viibib europarlamendi valimiste päeval näiteks Narvas, saab ta oma hääle anda ka seal, sest kandidaatide nimekirjad on üleriigilised.