Vene ajaloolane: Stalini kallaletung Hitlerile poleks maailma ajaloos suurt muutnud

22. juunil 1941. aastal sai Hitleri kallaletungiga Stalinile alguse kogu inimkonna ajaloo suurim ja veriseim konflikt: Nõukogude–Saksa sõda. Venemaa ajaloolane Boris Sokolov sõnab Eesti Päevalehele, et ehkki Stalin kavatses 1941. aasta suvel Hitlerile ise kallale tungida, poleks see edasises ajaloos palju muutnud.

1941. aasta suve sündmuste üle on ajaloolased vaielnud juba 80 aastat, kuid mitmed küsimused on endiselt lõpuni vastamata. Kuidas sai võimalikuks, et kaheksa päeva jooksul läbisid sakslased kolmandiku teest Nõukogude Liidu läänepiirilt Moskvasse? Kuidas sai võimalikuks, et sõja esimese kuue kuuga kaotas Punaarmee kaheksa ja pool miljonit meest, kellest ainult neljandik tapeti lahingutes ja umbes 45 protsenti võeti vangi, sealhulgas 63 kindralit?

Stalin sai 1941. aasta esimesel poolel Saksamaa plaanidest teateid oma agentidelt ja 80% Saksamaa sõjaväe idapiirile liigutamine ei saanud jääda Nõukogude Liidul märkamata. Miks sellele ei reageeritud?

1941. aastal Nõukogude Liidu kindralstaabi ülemaks olnud Georgi Žukov on oma memuaarides kirjutanud, et sõjaväelased hoiatasid 1941. aasta märtsis Stalinit, et Saksamaa toob vägesid Nõukogude-Saksa piirile. Stalin vastas sõjaväelastele: „Ja õigesti teevad!” Läbi diplomaatiliste kanalite põhjendasid sakslased seda nii, et sõjaväge tuuakse idapiirile puhkama. Stalin sellist lollust ei uskunud, kuid ta arvas, et sakslased kardavad NSV Liidu kallaletungi ja toovad selle pärast vägesid piirile.