Juba etenduse alguses tundusid etendajad olevat väga oma loos sees – see lisas ruumi rahule ilu. Peale tantsijate kohalolu olid äärmiselt kaunid ka Kristina Viirpalu-Tudebergi loodud kostüümid, mis justkui helkisid selles valgusküllases toas. Kui tavapäraselt on tantsulavastuste kostüümikujundus pigem neutraalne ja minimalistlik, siis sel korral oli sellele suuremat tähelepanu pööratud ja põhjusega. Arvan, et kostüüm, heli ja lavakujundus kannavad lavastustes peaaegu sama suurt rolli kui nende sisu. See annab parema võimaluse lavastuse eel tükki tajuda ja pärast etenduse vaatamist see mäluruumi talletada. „Hapra ilu” sisu ja liikumiskujundid olid samuti väga kõnekad.