JUHTKIRI | Vene koroonalaine sõnum meile: vaktsineerige

Koroonajuhtude arv Ühendkuningriigis, Portugalis ja Venemaal on hakanud jälle kasvama, selle põhjus on koroonaviiruse tõhusalt leviv deltatüvi.

Venemaa praegusel koroonalainel on võrdluses Portugali ja Ühendkuningriigi omaga meile üks lihtne, aga oluline sõnum: täiskasvanutel, kes veel pole lasknud end koroona vastu vaktsineerida ega ka seda läbi põdenud, tasub lasta end kaitsepookida. Esimesel võimalusel, sest immuunsuse väljakujunemine võtab aega.

Kui vaadata viimase kuu andmeid, siis on näha, et Venemaal on alates kuu keskpaigast märkimisväärselt suurenenud ka koroonasurmade arv, aga Ühendkuningriigis ja Portugalis mitte. Kahes viimati nimetatud riigis on vaktsineerimisega Venemaast palju-palju kaugemale jõutud ja küllap see ongi erinevuse peamine põhjus. Räägivad ju andmed paljudest riikidest selgelt, et Euroopas kasutatavad vaktsiinid hoiavad rasket koroonasse haigestumist hästi ära. Ka uute viirustüvede puhul.

Selmet Venemaa kolmandat lainet pealt vaadata, tuleks meil seda kasutada oma soiku jäänud vaktsineerimisele hoo andmiseks.

Selle asemel et Venemaa kolmandat lainet pealt vaadata, tuleks meil seda kasutada oma soiku jäänud vaktsineerimisele uue hoo andmiseks. TÜ viimase seireuuringu hinnangul on Eestis küll juba 66–70% täisealistel koroonaviiruse antikehad olemas, aga ülejäänud 30% võib ka olla piisav materjal veel üheks tuntavaks laineks. Nüüd, kui isegi Venemaal hakkas inimeste nihilism taanduma, on paras aeg ka Eestis teha üks korralik vaktsineerimiskampaania. Eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas on meil veel hulga inimesi kaitsepookimata, seega tuleb sügiseks jõuda turvalisemale tasemeni.

Ka alaealiste vaktsineerimist puudutava uue info valguses on vaja, et vanemad täisealised võtaksid suurema vastutuse ehk laseksid end kaitsesüstida. Nimelt teatas WHO äsja, et enne üldse alaealiste vaktsineerida soovitamist on tarvis rohkem andmeid. Alaealised, kui nad pole oma terviseseisundi tõttu riskirühmas, põevad koroonat enamasti kergelt, mistõttu pole praegu veel päris selge, kas kaitsepookimise kasu kaalub nendele üles vaktsiini võimalike kõrvalmõjude riski. Mida vanem täiskasvanu, seda kindlam on, et kaalub. Ent isegi üle 60-aastastest – eagrupist, mis on andnud koroonaga haiglasse sattunutest ja surnutest lõviosa – pole umbes kolmandik vaktsiini saanud. Praegu kolmanda lainega hädas olevate riikide andmed kinnitavad, et täiskasvanutel tasub lasta kaitsesüst nii enda kui ka teiste pärast ära teha.