Esimesel tööpäeval, pühapäeval, viibisin kahe arreteeritu ülekuulamise juures. Kõigepealt toodi kabinetti Saksa-aegse julgeolekupolitsei vanemassistent, kes mõne aja vältel oli end varjanud ja valmistanud ette pangaröövi Rakveres. Ülekuulamise ajal käsitletigi selle sepitsetud rööviplaani üksikasju.
Teise ülekuulatavana konvoeeriti kohale nelipühilane, kelle ülekuulamisel oli raske aru saada, milles teda süüdistati.
Protokolli jäädvustati ka mehe tunnistus, et ta koos naisega elab „õnnistatud laste saamiseks“, ja et ta sõja puhkemise korral sellest osa ei võtaks.
Mis puutub esimesse küsimusse, siis see, mis põhjustel või kuidas ta oma naisega elas, oli tema enda asi. Mis aga puutus sõjasse, siis see oli äsja läbi saanud ja uuest rääkimine enneaegne. Seega: mingit süüd sel inimesel ei lasunud ja nähtavasti ta lihtsalt segas kedagi.
Õhtul kuulati üle medõde, kes oli põrandaaluse nõukogudevastase noorteorganisatsiooni liige. Nagu ta ise tunnistas, oli ta organisatsiooni koosolekutel arutanud nõukogude võimu vastu võitlemise küsimusi.
Sellesama medõe ühel teisel ülekuulamisel kostis kabinetist tema kisa: appi, mind vägistatakse!