Olen 100 protsenti nõus vandeadvokaat Leon Glikmaniga: seda juhtumit tuleks uurida täie rauaga kriminaal-või väärteomenetluses, mitte mingis valitsuse komisjonis. Minus tekitas õigusriikluse vaatenurgast arusaamatust ka peaministri avaldus: juhtunus vastutaja otsimine võib halvendada riigi positsiooni kindlustusvaidluses?

Mida me teame ütluste järgi tänasest?

21. juunil hakkas temperatuur külmikus tõusma. 25. juuni hommikul see avastati. Õhtul saadeti selle kohta ministrile meil ja kutsuti töömees parandama. Tegelikult aga asja korda ei saadud. Ütluste järgi on täiesti segane, mis asjaoludel see juhtum avastati, milliseid kontrollsüsteeme rakendada tuli ja mida tegelikult tehti.

See juhtum vaikiti avalikkuse eest maha VIIS päeva. Sel ajal peeti valitsuses… maksudebatti. See juhtum tuleb pulkadeni lahti võtta. Segadust, vastutamatust ja häma jagub siin kuhjaga.

Kaotame aega


Samasugune on paraku diagnoos ka vaktsineerimise juhtimise kohta. Minister ütles täna, et laos seisab 170 000 vaktsiini. Mida need vaktsiinid seal laos teevad? Eakate vaktsineerimine tammub kaks kuud paigal. Uued ja loovad lahendused, mida kuhjaga pakutakse, on seni tähtsalt ja jäärapäiselt laualt maha lükatud.

Meil on suvi kallis armuaeg enne sügist. Kahju, et seda aega laristatakse valitsuse tasemel lihtsalt maha.

On kõnekas, et Paavo Nõgese väitel tehti 23. juunil kolm esmavaktsineerimist. Paavo Nõgene üksi on kümneid arukaid ettepanekuid esitanud - selle peale vastab valitsus Maris Jesse suu läbi eilses intervjuus, et igal asjal oma aeg.

Seda aega me nüüd kaotamegi.

Valitsuse vaktsineerimisplaani ajakava kehtis juuni lõpuni, selle avastas nüüd üks usin ajakirjanik. Ta ütles, et pärast tema päringut riputas valitsus veebis tänaseks plaani juurde sildikese: plaan on täiendamisel. Nõnda anekdootlikult juhitakse projekti, mille puhul uus valitsus ütles, et see on nende tähtsaim ülesanne. Tegelikult tuleb vastutus maksma panna ja vaktsineerimise juhtimisele anda hoopis teine käik.