JUHTKIRI | Illegaalne ränne on uus hübriidrelv. Olgem valmis
(266)
Tänavu on seal kinni peetud juba üle tuhande illegaali, aga kogu möödunud aasta jooksul alla saja. Selge see, et siin on peale tavaliste rändejõudude mängus kellegi suunav käsi.
Praegu saame ainult oletada, kuivõrd on see Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka isiklik kättemaks Leedule ja mis määral õhutab teda tagant Venemaa. Nii või teisiti on järeldused samad. Esiteks, riigipiiri pidavusse on vaja investeerida. Teiseks, mõistlik on teiste EL-i riikidega ebaseadusliku immigratsiooni küsimustes koostööd teha – toetada võimaluste piires neid, kes parasjagu hädas, sest millalgi võib endal teiste tuge vaja minna.
Praegu Leetu pääseda üritavad illegaalid üldjuhul ei soovi sinna jääda, vaid sealt edasi Lääne-Euroopasse pääseda. See ei tee Leedu olukorda eriti lihtsamaks, sest ega Lääne-Euroopa riigidki neid inimesi ju endale taha. Pikemas perspektiivis tuleb aga arvestada sellega – kui Baltimaades elujärg endiselt tõuseb –, et immigrantide tung „parematele jahimaadele” edasi liikuda kahaneb. Võib väita, et Eesti juba on sealmaal. Õnneks pole meil piiri Valgevenega, aga ei saa välistada, et Venemaal ei teki kunagi mõtet oma naabrite peal sama hübriidrelva katsetada.
Meil on vaja nii kindlustada piiri kui ka teha rahvusvahelist koostööd selle nimel, et illegaalset rännet oleks vähem.
Peale selle, et Leedu ja Läti püüavad Valgevene kaudu tulevaid illegaale piiril tagasi tõrjuda, abiks ka Euroopa piirivalveamet Frontex, on Leedu olukorra lahendamiseks alustanud läbirääkimisi Iraagiga. Sealt pärineb enamik Leedu piirile jõudnud isikuid. Kindlasti tuleb lähteriikidega suhelda, aga iseasi on, kui häid tulemusi see annab – väikeste riikide kimbutamiseks piisavad mõni tuhat meeleheitel migranti leiab maailmast alati.
Ka suures plaanis ehk terve Euroopa ulatuses on kahtlane, kas oleme uue ja väiksema rahvaste rändamise puhul jõudnud tasakaaluni. Võrreldes 2015.–2016. aasta rändekriisiga esitatakse Euroopa Liidu maadele iga kuu praegu kolm-neli korda vähem asüülitaotlusi. Ühest küljest on koroona tõttu tugevdatud kõigi riikide piirikontrolli, aga teisest küljest on koroonakriis mõjunud rände lähteriikide majandusele rängalt. Rändetulv võib millalgi jälle otsekui paisu tagant valla pääseda. Meil on vaja nii kindlustada piiri kui ka teha rahvusvahelist koostööd selle nimel, et ebaseaduslikku rännet oleks vähem.
