Vaktsineerimisjuht peab olema see, kes oma pakkumiste ja ideedega omavalitsuste ja suurettevõtete ustele koputab.

Suhtumine on vale. Praegu pole ju defitsiitsed enam vaktsiinid, vaid õlavarred, millesse seda süstida. Praegu tuleb aktiivselt otsida lähenemisi, mis toimiksid inimeste puhul, kelle jaoks pole kaitsepookimine prioriteet või kes kõhklevad või kardavad. Vaktsineerimisjuht peab olema see, kes oma pakkumiste ja ideedega omavalitsuste ja suurettevõtete ustele koputab. Ideid, kuidas vaktsineerimist kiirendada, on ju esitatud hulgi – nopi ainult välja ja hakka ellu viima! Midagi ju tehaksegi, aga liiga passiivselt. Suve ja soojade ilmade taha ei saa peitu pugeda, sest suvi ei tähenda, et inimesed oleksid kadunud – nad on kõik ikka valdavalt siin Eestis, liiguvad lihtsalt veidi teisi trajektoore pidi kui talvel.

Ka suurimad jutupaunikud, poliitikud saaksid teha ühiskonnale teene ja selgitada praegu vaktsineerimisteemasid sama aktiivselt, kui värbavad valimiskampaaniate ajal valijaid. Vähemalt samavõrra kui vaktsiinide riknemata kujul õigel ajal õigesse kohta toimetamist on praegu vaja vaktsineerimata inimestega suhtlemist, selgituste jagamist ja julgustamist. Mida klišeevabamalt ja personaalsemalt, seda parem.

Vaktsineerimata on veel mitusada tuhat täiskasvanut, kes ei ole tegelikult vaktsiinivastased. Seega on praegu oluline, et nad „komistaksid” võimalikult paljudes kohtades vaktsineerimise võimaluste ja seda saatvate asjalike selgituste otsa.

Vaktsineerima on vaja minna