Kujutagem ette olukorda, kus politseil õnnestub kuriteopaiga läheduses oleva turvakaamera abil saada foto võimalikust kriminaalist. Seda fotot võrreldakse automaatselt kõigi Eesti elanike näopilte hõlmava andmebaasiga, et leida kõik (näotuvastustehnoloogia arvates) sarnase välimusega isikud.

Hommikul koputab uurija ka sinu uksele ja sul tekib vajadus oma süütust tõendada. Hoolimata sellest, et öisele fotole jäänu kandis osaliselt nägu varjavat maski. Kas see vastab turvalise ühiskonna kirjeldusele, mida sooviksime? Kuna üldjuhul tegutsevad sellised rakendused (siiani) väga diskreetselt kusagil tagaplaanil, leiab nende avalikus ruumis rakendamine ühiskonnas väga vähe vastupanu hoolimata kasutatavate lahenduste üha suurenevast eristusvõimest, täpsusastmest ja levikust.

Juuni lõpus kutsusid Euroopa Liidu kõrgeimad andmekaitseasutused üles keelustama tehisintellekti kasutus avalike kohtade jälgimisseadmete näotuvastamises. Üleskutse on reaktsioon Euroopa Komisjoni tehisintellekti eelnõule, mis näotuvastustehnoloogia kasutamist otseselt ei keela.