Kõik see pole virin, vaid maksab ka inimelusid. Jaanipäevanädala liigsuremus Eestis oli esialgsetel andmetel 35%. Isegi märtsis-aprillis koroonalaine haripunktis polnud see kordagi nii suur. Kõige tõenäolisem süüdlane on kuumus, sest koroonasse jaanipäeva paiku enam eriti ei surdud, õnnetusi polnud samuti erakordselt palju. See-eest oli esimesi päevi erakordselt palav. Kuumuse ajal on vanuse või haiguse tõttu nõrga tervisega inimesel lihtne end ohtlikult üle pingutada.

Praegune olukord näitab, et paljudes valdkondades on Eestis palavusega toimetulekule liiga vähe mõeldud.

Praeguseks on me organism loodetavasti mõnevõrra kohanenud ja elamute vähegi jahedana hoidmise kogemused paranenud. Näiteks on aru saadud, et jaheduse hoidmiseks tasub keskpäeval aknad sulgeda ja kardinad ette tõmmata. Aga pikas perspektiivis sellest ei piisa, sest kliimamuutuse prognooside järgi meile harjumatud kuumalained tõenäoliselt sagenevad.

Praegune olukord näitab, et hoonete jahutussüsteemide, linnatänavate ja -väljakute jms projekteerimisel ja muudeski valdkondades on Eestis seni palavusega toimetulekule liiga vähe mõeldud. Piisavaid jahutussüsteeme pole või kulutavad need väga palju energiat. Selmet rajada linnaruumi varjulisi kohti, võetakse puid pigem maha. Samamoodi ei tasu jätkata. Nii inimeste mugavuse tagamiseks kui ka suurte kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb peale soojustamise, millest räägitakse palju, väärilist tähelepanu pöörata ka jahutusele, mis võib olla kütmisest energiamahukamgi. Ja linnaväljakutele tasub päikese püüdmise pinkide kõrval julgesti rajada ka varjus istumise kohti.