JUHTKIRI | Prantsusmaa ja Tartu näitavad, mida teha

Prantsuse presidendi teade, et augustist alates on seal vaja restorani, kohvikusse ja veel paljudesse kohtadesse minekuks näidata ette koroonapass, vallandas prantslaste seas enneolematu vaktsineerimishuvi. Isegi suurema, kui oli vaktsiinidefitsiidi ajal.

Päris üks ühele Prantsuse kogemust Eestisse kopeerida ei saa, sest siinne kultuur erineb nende omast. Näiteks kohviku- ja restoranikeeld paneks meil tegutsema ilmselt väiksema hulga inimesi kui Prantsusmaal. Ent üldiselt peab Eestigi hakkama Prantsusmaa moodi tegutsema, et elavdada vinduvat vaktsineerimist. Tuleb kiiresti luua stiimul, mis paneks tegutsema need mitusada tuhat inimest, kes küll pole põhimõtteliselt kaitsepookimise vastu, aga ei kiirusta seda tegema.

Jaanipäevaeelse uuringu järgi oli Eesti üle 15-aastastest elanikest veerand sellised, kes kavatsevad ennast kindlasti vaktsineerida lasta või kalduvad sinnapoole, aga ei ole seda veel teinud. No mida te ootate? Vabu aegu on saada üle Eesti, samuti n-ö spontaanse vaktsineerimise võimalusi, milleks aega broneerima ei pea.

Kõige vähem inimeste elutähtsaid vabadusi piirav, aga tegudele suunav võte oleks massiüritustele – festivalid, kontserdid, teatrietendused, spordiüritused jms – ainult vaktsineeritute-põdenute ja (tasulise) negatiivse proovi andnute lubamine. Prantsusmaal on nimekirjas ka pikamaarongid, aga Eestis pikki vahemaid pole, mistõttu meie linnadevahelises ühistranspordis sama reegli kehtestamine võib vaktsineerimise asemel rohkem õhutada autoga sõitma.

Vaktsineerimise lisastiimulite välja kuulutamisega ei tohi venitada, vaid seda tuleb teha kohe.

Prantsusmaa moodi võtted sunniksid tegudele eelkõige nooremaid inimesi, kelle vaktsineerimise kasutegur on haiglakoormuse vähendamise mõttes väiksem kui vanematel inimestel. Vanemate inimeste suure hõlmatuse tagamiseks on vaja kõigis maakondades haarata härjal sarvist, nii nagu Tartu tegi. Seal tuletatakse elanikele aktiivselt meelde vajadust kaitsesüstida ja tehakse see ka lihtsaks.

Vaktsineerimise lisastiimulite väljakuulutamisega ei tohi venitada, vaid seda tuleb teha kohe. Et inimestel oleks teada, millised tegevuspiirangud neid augustis-septembris ootavad, kui nad praegu kaitsepookima ei lähe. Piirangute algust ei pea tingimata määrama kindlaks kuupäevaks. Liberaalsem variant oleks see, et vaktsineerituid ja mittevaktsineerituid hakatakse erinevalt kohtlema alles siis, kui nakatumisnäitaja või haiglakoormus ületab kriitilise piiri.