JUHTKIRI | Õige, pangem saastajad maksma
(107)Rohepöörde seadusandlike muudatuste kava, mille Euroopa Liit eile avaldas, toob CO2 heite vähendamise küsimuse kõrgelt ja kaugelt peaaegu igaüheni Eestis ja Euroopas.
Mingil määral tunneme CO2-poliitika mõju juba praegu: elektri börsihind on praegu kaks korda kõrgem kui mullu. Aga hakkame veel rohkem tundma, kui ka auto- jm kütuste müüjad peavad 2026. aastast hakkama CO2-kvoote ostma.
Ametlikus sõnastuses on Euroopa kliimaprogrammi eesmärk vastupandamatult ilus: muuta Euroopa tervislikumaks, õiglasemaks ja jõukamaks, kiirendades samal ajal pikaajalist üleminekut keskkonnasäästlikumale Euroopale. Arvuline eesmärk on vähendada CO2 õhkupaiskamist 1990. aastaga võrreldes 55% ja muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Ühest küljest arvab isegi suhteliselt kliimapoliitikaskeptilises Eestis äsjase küsitluse järgi 63% inimesi, et kliimamuutus on väga tõsine probleem (EL-is keskmiselt 78%). Teisalt arvas meil ainult 26% vastanuid, et kliimamuutusega võitlemise eest vastutab ka tema isiklikult (EL-is keskmiselt 41%). Teisisõnu on kliimamuutuse algavasse etappi sisse kirjutatud konflikt, mille üks näide on 2018. aasta Prantsuse kollavestide meeleavaldused, mis said alguse kütuse hinna ja elukalliduse tõusust. Kui rohepööre jõuab otseselt isiklikku rahakotti ja tarbimisharjumusteni, pole poolehoid roheliseks muutumisele enam nii suur kui üldises plaanis.
Brüsselis pole rumalad inimesed ja sellele tõsiasjale on mõeldud. Euroopa Komisjoni plaani järgi suunatakse 25% süsinikuheitelt kogutavaid makse fondi, millest toetatakse investeeringuid null- ja väikse emissiooniga sõidukitesse, hoonete energiatõhususe parandamisse ning kütte- ja jahutussüsteemide dekarboniseerimisse. Nii et küsimuse „Kes rohepöörde kinni maksab?” vastus on: saastaja maksab, aga neist maksutuludest on võimalik osalt finantseerida ka isiklikku rohepöörde kulu.
Idee on ilus, aga teostus otsustab, kas saame ees seisvatel aastatel tõusva rohepöörde vastase liikumise või mitte.
Idee on ilus, aga teostus otsustab, kas saame ees seisvatel aastatel tõusva rohepöörde vastase liikumise või mitte. Hiiglaslikud rahasummad, mille pööre liikuma paneb, peavad saama kasutatud nii, et inimesed tunnevad selle positiivset mõju oma elukvaliteedile ägedate ja mugavate hoonete, vaimustava (ühis)transpordi, mõnusa avaliku ruumi ning uute ja paremate töökohtade kaudu. Rohepööre on iga inimese asi, aga see, et nimetatud rahasummad leiaksid parima kasutuse, on suuresti poliitikute ja riigiametnike teha.
