• Kuigi sisseränne on aastatega kasvanud, on Eesti kodakondsuse saamine hoopis vähenenud.
• Vähesed uussisserändajad saavad kodanikeks. Peamised Eesti kodakondsuse taotlejad on halli passiga elanikud.
• Lühiajalise tööloaga Eestis viibivate välismaalaste hulk on viimase nelja aasta jooksul mitu korda kasvanud.
Kogu Eesti elanikkonna loomulik iive on jube kümme aastat negatiivne olnud. Kahel aastal (2018 ja 2019) oli siin elavate eestlaste loomulik iive positiivne, kuid eelmisel aastal taas negatiivne.
Ometi on alates 2015. aastast Eesti rahvaarv pidevalt kasvanud. Mehi elab praegu Eestis 16 500 võrra rohkem kui toona (630 915 vs. 614 389), naisi on Eestis ainult 271 võrra rohkem kui 2015. aastal (699 153 vs. 698 882).
Seega tõuseb Eesti rahvaarv peamiselt sisse rännanud meeste tõttu, kusjuures need on enamjaolt 20–49-aastased mehed. Selle aasta seisuga elab Eestis 914 896 eestlast ja 322 700 venelast. 85 333 Eesti elanikku on muust rahvusest, 7138 juhul on rahvus teadmata.
Tartu ülikooli rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul tuleb võrreldes lahkujatega Eestisse rohkem nii mehi kui ka naisi. „Immigrantide seas on mehi lihtsalt naistest umbes kaks korda enam,” märkis ta.