Preemia žüriisse kuulusid helilooja Märt-Matis Lill, muusikateadlane Kerri Kotta ning pianist Kadri-Ann Sumera, kelle hinnangul iseloomustab Ülo Kriguli teoseid julge ja jõuline kõlakäsitlus. Muusikalised kujundid on reljeefsed ja nende ajas lahtirullumine põhineb sageli selgel lineaarsel arenguloogikal. “Kriguli muusikas on mingit tumedust, mis aga paradoksaalselt säilitab nõtkuse ja ei muutu seetõttu raskepäraseks. Ühtlasi on selles viiteid erinevatele muusikalistele mõtlemisviisidele, kuid see ei lõhu muusika kõlalist ja stiililist homogeensust,” iseloomustab žüriiliige Kerri Kotta tänavust žürii valikut. “Erinevaid mõtteviise sünteesivana ja sümfoonilise lähenemisviisi poolest võib Krigulit tänases eesti muusikas pidada Sumera muusikale sarnase esteetika üheks omanäolisemaks väljendajaks.”

Pärnu Muusikafestivali tegevjuhi Kristjan Halliku sõnul on festival pea igal aastal toonud esiettekandele Eesti heliloojate loomingut ning Kriguli helilooming on olnud esiettekandel ka varasemalt. Tänavu lõppkontserdil kõlas Paavo Järvi juhatamisel Eesti Festivaliorkestri ettekandes Ülo Kriguli uudisteos “The Bow”.

Pärnu Muusikafestivali tegevjuhi Kristjan Halliku sõnul kogunesid suvises Pärnus taas klassikalise muusika superstaarid. XI festivalinädal tõi kodupubliku ette Eesti Festivaliorkestri taas täies koosseisus Paavo Järvi juhatamisel koos tippsolistidega Joshua Bell viiulil, Lars Vogt klaveril ning lõppkontsedil Emmanuel Pahud flöödil. Üle mitme aasta astus avakontserdil üles Sinfonietta Riga, solistina musitseeris Triin Ruubel viiulil. Järvi Akadeemia lõppkontserdil soleerib Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees Mihkel Poll klaveril. Pärnu Kontserdimajas oli võimalus kuulata “Eesti Pillifondi kõla”, kus astusid üles Eesti Pillifondi pillidel mängivad interpreedid, kellele pillifondi üks eestvedaja ning Pärnu Muusikafestivali loominguline juht, maestro Paavo Järvi andis kontsertlaval üle hinnalised poognad.

Nädala jooksul sai Halliku sõnul Pärnu taas festivalilinnaks ning rahval oli võimalus saada osa tasuta kuurortprogrammist üle suvepealinna. Üles astusid Pärnu Linnaorkester, Polistei- ja Piirivalveorketer kui ka Kaitseväeorkester.

Halliku sõnul oli oluline, et Pärnu Muusikafestivali TV otse-ülekandeid kandsid sel aastal läbi oma internetiplatvormide üle ka mainekad rahvusvahelise publikuga klassikalise muusika keskkonnad Bachtrack, Gramophon, Classic FM ja Violin Channel. “Nii sai meie suvepealinna laval toimunud muusikaime nähtavaks üle maailma,” lisas Hallik.

Halliku sõnul on jätkuvalt väga oluline, et peale kõrgetasemelise klassikalise muusika sündmuse Pärnus ja läbi Pärnu Muusikafestivali TV iga muusikasõbra kodus, toimus traditsiooniline haridusprogramm koos muusikute meistriklassidega. Järvi Akadeemia tööd noorte dirigentidega üle ilma viisid läbi Paavo Järvi kõrval Kristjan Järvi, Leonid Grin ning veebi vahendusel jälgis dirigente ning jagas õpetussõnu Neeme Järvi. Tänavu aastal laienes Järvi Akadeemia formaat ning koostöös Arvo Pärdi Keskusega toimus kontsertloeng.

Pärnu Muusikafestival on üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Eestis, mis ühendab Järvi Akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontsertprogrammi ja Paavo Järvi juhtimisel tegutseva Eesti Festivaliorkestri, mis on tuuritanud väärikates kontsertmajades üle Euroopa, sh esinenud BBC Promsil Albert Hall’is. Orkester esineb alati kord aastas kodupubliku ees Pärnus.

Ülo Krigul, kes pälvis Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia 2021, lõpetas 1997. aastal Alo Põldmäe õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooniklassi ning fakultatiivselt tuuba eriala. Aastail 1997–2003 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni Raimo Kangro, René Eespere ja Tõnu Kõrvitsa juhendusel, 2004/2005 täiendas ennast Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures. 2006. aastal lõpetas ta magistrikraadiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (juhendaja Tõnu Kõrvits). Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia kandidaate esitasid žürii liikmed. Laureaat selgus žürii arutelus. Varasemad laureaadid on olnud Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Toivo Tulev, Jüri Reinvere, Galina Grigorjeva. Preemiat antakse üle 2016. aastast. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 4500 eurot, mille on välja pannud Eesti Autorite Ühing ning Eesti Heliloojate Liit.