Tänu vaktsineeritutele (ja ka koroonat põdenute immuunsusele) saame praegu nakatumise kasvu suhtuda teistmoodi kui kevadel. Nakkusjuhtude arv ei peaks enam olema esmane näitaja, mida jälgida. Nii Eesti kui ka teiste riikide andmed annavad lootust, et varasem seos, kus nakatumiste kasvule järgnes kümne päeva pärast haiglaravi vajajate ja surmajuhtumite hulga suurenemine, enam ei kehti.

Ent me ei saa olla kindlad, et sügisel, kui inimesed veedavad suurema osa ega jälle ruumides ja üldine immuunsuski nõrgeneb, püsib sama hea seis kui praegu, kus haiglasse jõudjate arv nakatumise kasvust hoolimata ei suurene.

Terviseamet võiks iga päev teada anda, kui paljud uued nakatunud olid vaktsineeritud ja kui paljud vaktsineerimata.

Terviseamet võiks iga päev teatada, kui paljud värsked nakatunud olid vaktsineeritud ja kui paljud vaktsineerimata. See info oleks lisaargument vaktsineerimiseks, kuigi vaevalt mõjuks kõigile kõhklejatele ja vastastele. Ülejäänute motiveerimiseks tuleb valitsusel ellu viia perearstide seltsi ettepanek. Ainult et õigem oleks siduda piirangute kehtima hakkamise tähtaeg epidemioloogilise olukorraga, mitte konkreetse kuupäevaga.

Riigikantselei tellitava igakuise COVID-19 küsitluse tulemustest torkab silma, et peamiselt takistab inimesi end vaktsineerimast hirm kõrvaltoimete ees ja arvamus, et vaktsiin ei paku piisavat kaitset. Eriti vaktsiini pakutava kaitse küsimuses on kommunikatsioon läbi kukkunud, sest kevadega võrreldes on selles kahtlejate hulk kasvanud. Tegelikult on kaitse ka deltatüve vastu väga hea. Uute tüvede jutuga inimesi ettevaatusele hirmutades õhutati ühtlasi vaktsiiniskepsist.

Vastuolulisi sõnumeid peab vältima. Vaktsiinide efektiivsust arvestades peaks valitsus selge sõnaga lubama, et kaitsepoogitud ja koroona läbi põdenud inimestele enam mingeid piiranguid ei kehtestata. Küll aga teistele, kui kolmas laine hoogustub. Umbmäärane kõiki piirangutega ähvardav jutt ei motiveeri end kaitsepookima.