„Võistluspaik on siin väga hea, kuid pisut tuuline ning lisaks on palav ja niiske," kirjeldas Reena Pärnat Tokyo olümpiamängude vibustaadionil valitsevaid olusid. Noolt märklaua poole lastes tuleb arvestada sellega, kuhu tuul võib noolt kanda. Niiskus seda ei mõjuta, küll aga on sportlaste jaoks probleemiks niisked näpud.

„Niiskuses kipuvad näpud nööril libisema. Olen sellega treeningutel hädas olnud. Võistluse ajaks tuleb see paremini paika saada. Mingit vahendeid me selleks ei kasuta, on vaid rätik, millega püüan käsi kuivatada," selgitas Eesti sportlastest Tokyos esimesena võistlemist alustav Pärnat. Reede varahommikul peetakse kvalifikatsioon, duellidega alustatakse teisipäeval.

Noore sportlasena osales Pärnat ka 2012. aastal Londoni olümpial. Ta usub, et võrreldes toonase korraga, on ta saanud palju küpsemaks sportlaseks. „Londonis ei teadnud ma sisuliselt kedagi, nüüd on kõik konkurendid juba tuttavad. Toona ma ei teadnud, mis asi see olümpia üldse ongi, kuid nüüd on kõik selge ja saan võistlemisele keskenduda.

See, et Pärnat Tokyosse pääseb sai lõplikult selgeks alles kolm nädalat tagasi. Vaatamata sellele, oli ta olümpiaks valmis. „Tahan lasta nii, et olen endast kõik andnud ja saan pärast võistlust olla rahul," märkis ta.

Kuna Pärnati treener Siret Luik on seotud võistluse korraldusega, ega tohi samal ajal treenerina töötada, abistab teda Tokyos tuntud spordipsühholoog Snežana Stoljarova. Sportlane tunnistab, et psühholoogiline abi on talle väga vajalik.

„Snežana kaasamisest tunnetan tuge ja abi. Ta näeb ära, kui mul on raske endaga hakkama saada ja aitab mind. Võib-olla alati see ei toimi, tihti olen nii närvis, et ei kuulegi, mida öeldakse, aga üldiselt ikka aitab," selgitas Pärnat. „Oluline on see, et suudan tema abil ennast ümbritsevast välja lülitada ja ainult oma laskmisele keskenduda."