Kindlasti ei saa nõustuda Eesti Päevalehe väitega, nagu töötaks Anneli Ott vastu mõistlike reeglite kehtestamisele. Koroonaviiruse leviku vastu võitlemisel oleme langetanud valitsuses viimase pooleteise aasta jooksul mitmesuguseid otsuseid, olgu selleks piirangud või piirangute leevendused, riigieelarve, riigi lisaeelarve või toetusmeetmed kahju kannatanud sektoritele. Arutelud on olnud põhjalikud, aga langetatud otsused alati konsensuslikud. Ka viimastel nädalatel toimunud arengute osas ei ole ükski minister jäänud eriarvamusele.

Oleme pannud palju rõhku sellele, et võimaldada vaktsineerimist kõigile inimestele, kes seda soovivad. Lisaks oleme valitsuse tasandil kutsunud üles inimesi end vaktsineerima ja ka muid usaldusmeetmeid rakendama. Loomulikult kutsume ka riigi- ja omavalitsusjuhte üles end vaktsineerima, kuid nagu iga teise inimese puhul on tegemist isikliku otsusega, mis langetatakse pärast konsulteerimist oma tervisliku seisundi osas perearsti või raviarstiga. Pidada nõiajahti vaktsineerituse põhjal ükskõik kelle suhtes on demokraatlikus riigis taunitav ja vaenu õhutav. Eeldan, et ka ajakirjandus ehk neljas võim lähtub samadest põhimõtetest.

COVID-19 vastane võitlus on valitsuse üks olulisemaid prioriteete ning viiruse põhjustatud katsumustega tuleb meil rinda pista igapäevaselt. Kinnitan, et valitsus peab jätkuvalt koroonaviirust ohuks Eesti ühiskonnale ning suhtub sellesse väga tõsiselt. Öelda, et mõne valitsusliikme suhtumine on leebe või „vastutöötav“, on lihtsalt pahatahtlik. Ka kultuuriminister ei ole selles osas erand.

Anneli Ott on end vähem kui aasta jooksul näidanud võimeka ministrina, kes teeb oma tööd pühendunult ja suure südamega. Tema eestvedamisel eraldati lisaeelarvega kultuuri- ja spordivaldkonda 42 miljonit eurot, mis katab COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud vältimatuid kulutusi. Kultuurisektoril on tugev eestseisja, hea minister.