Mineval nädalal tabas Eestit uudis, et Lüganusele plaanitakse biotoodete tehast. Tegeliku funktsiooniga tselluloosivabrikut. Mõtlesin. Sügasin kukalt. Meenusid lapsepõlvesuved Kehras, kus valgetel klaaridel avaldus kordumatu kergelt kärsanud väävline mekk ka pärast ubina koorimist. Teistele viljadele aitas pesemisest, aga see õunasort oli miskipärast eriti aldis paberivabriku tossu sisse imama.

Hmh. Minu arusaama perra on siiani olnud biotooted laktobatsillide või bifidobakteritega kääritet piimajoogid: keefir, jogurtid ja muu sarnane kraam.