DELFI TOKYOS | Eksimuse ja ränga ebaõnne seljatanud hollandlanna kerkis 38-aastaselt olümpiasangariks

Tokyo olümpiamängude ühe südantsoojendavaima hetke eest hoolitses Hollandi maanteerattur Annemiek van Vleuten. Kahel viimasel olümpiasõidul oli ta kogenud ränka ebaõnne, aga kolmapäeval suutis ta lõpuks kuldmedali kaela saada.

38-aastane van Vleuten edestas Fuji ringraja ümbruses peetud eraldistardis lähimaid konkurente ligi minutiga ja näitas, kes on praegu maailma parim naisrattur.

Pühapäevases grupisõidus oli hollandlanna samuti suurim favoriit ja finišijoont ületades arvas van Vleuten, et ongi võitnud. Õige pea selgus karm tõde.

Kuldmedal läks austerlannale Anna Kiesenhoferile. Tema edu lähimate jälitajate ees oli nii suur (van Vleuten kaotas talle lõpuks 1.15-ga), et konkurendid ei pannud tähelegi, et Kiesenhofer oli tegelik sõidu liider.

Erinevalt profituuridest ei saa ratturid olümpial sõidu ajal rajal toimuva kohta abilistelt raadio teel informatsiooni. Siiski annavad koondise liikmed sõitjatele tavaliselt raja äärest vaheaegu. Sedapuhku aga vajalik info ühel või teisel põhjusel ratturiteni ei jõudnud.

"Ma ei teadnud, ma eksisin. Ma tõesti ei teadnud," rääkis van Vleuten hiljem.

Grupisõidu järel otsustas hollandlanna sotsiaalmeediat vältida, et negatiivsed kommentaarid temani ei jõuaks. Lisaks sai van Vleuten kinnitust, et on supervormis ja eraldistardis võiks puuduolev olümpiakuld ära tulla.

„Kõik rääkisid eksimusest, mitte sellest kui hea ma olin. Kui oleksin grupisõidu võitnud, kuulnuksin, et tegin imelise esituse. Olingi parem kui kunagi varem. Oli oht, et mul võib negatiivsete kommentaaride tõttu mast maha minna ja seega ei hakanud ma sotsiaalmeediat avamagi,” rääkis van Vleuten eraldistardi järel pressikonverentsil.

Võimalik, et kolmapäevane jõuproov jäigi van Vleuteni viimaseks olümpiastardiks. Pariisis oleks ta juba 41-aastane. Hollandlanna sõnul kavatseb ta karjääri jätkata vähemalt järgmise hooaja lõpuni.

2016. aasta Rio olümpial oli van Vleuten samuti suurimat kõneainet tekitanud sportlaste seas. Paraku eriti õnnetul põhjusel, sest ta kukkus grupisõidus rängalt ja murdis kolm selgroolüli.

Huvitaval kombel puhkes ratturi karjäär õide just pärast Rio kukkumist. Järgnesid kolm maailmameistritiitlit ja nüüd ka olümpiakuld.

„Tegelikult ei teinud kuldmedal mind õnnelikumaks inimeseks,” tunnistas van Vleuten. „Inimesed võivad öelda, et tänu olümpiavõidule on mul nüüd kõik olemas, aga mulle ei lähe sellised jutud korda. Naudin lihtsalt hetke.”