Haldusreform muutis jõuvahekordi. Valimiskogus presidendi valimine võib jääda Kallas-Ratase tandemi otsustada

Põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul sai praegune süsteem, kus presidendivalimise vastutus on jaotatud riigikogu ja valimiskogu vahel, põhiseadusesse kirjutatud mõtlematult.

Kui kõik läheb sujuvalt ja ilma suuremate poliitiliste tagasilöökideta, võib juhtuda, et erakondade ühiskandidaat saab riigikogus presidendiks valitud juba veidi vähem kui kuu aja pärast ehk 30. augustil. Just selleks päevaks on riigikogu esimees Jüri Ratas kokku kutsunud parlamendi erakorralise istungjärgu. Peaks aga juhtuma, et parteideülene kokkulepe ei pea ning presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, liigub presidendi valimine valimiskogu kätte, kus Kaja Kallasel ja Jüri Ratasel on veelgi lihtsam oma tahtmine läbi suruda.

Viis aastat tagasi toimunud valimistest ja sellele eelnenud presidendikampaaniast on valusaid õppetunde ning ebameeldivaid mälestusi nii poliitikutel kui rahval. Eelmine kord ükski arvukatest parteifavoriitidest lõpuks presidendiks ei saanudki. Vahepeal on toimunud aga haldusreform, mis on muutnud valimiskogu dünaamikat nii palju, et hea tahtmise – ja suutlikkuse – korral saaksid kaks suuremat erakonda järgmise presidendi omavahel enam-vähem kindlalt kokku leppida.