JUHTKIRI | President tuleks ikka valida, mitte määrata

Hurraa! Eestil on peaaegu juba päris presidendikandidaat, sest Jüri Ratas jõudis järeldusele, et Tarmo Soomere võiks olla võimalik isik, kelle kohta riigikogu erakondadega konsensus saavutada.

Teaduste akadeemia president Soomere on kahtlemata tubli ja paljude heale presidendile vajalike võimetega inimene. Suurema rahva ühendamise potentsiaaliga kui Ratas ise või ekrelane Henn Põlluaas. Soomere võiks tõesti olla üks kandidaat eelseisvas etenduses.

Aga rõhutame: ta võiks olla üks kandidaat mitmest tõsiselt võetavast. Teeb kurvaks, kui Eesti presidendi kohale kandideerimiseks piisab kõigest sellest, et inimene nõustub kandideerima. Eesti on väike, aga mitte nii väike, et rohkem väärilisi kandidaate poleks. Selles, et asjalood on sääraseks kujunenud, pole mõistagi süüdi Soomere. Tõsiasi, et presidendiametisse pole konkurentsi, näitab meie riigikogu erakondade väära ja tegemata tööd. Vähemalt president Kersti Kaljulaidi nimi võiks samuti juba kandidaatide seas figureerida, sest hulga Eesti inimeste arvates võiks ta ametisse edasi jääda.

Kandidaadid vajavad tunnet, et sellest olenemata, kas neist saab president või mitte, väljuvad nad valimistest võitjana.

Lühikeses – väga lühikeses perspektiivis, sest esimene valimisvoor toimub riigikogus juba 30. augustil – on Ratase, Kaja Kallase jt juhtpoliitikute ülesanne tagada, et meil toimuksid ikka presidendivalimised, mitte ametisse määramine. Tõsi, ülesanne on raske, kui arvestada, kuidas protsess on seni kulgenud.

Osalt on selle konarlikkuses süüdi seaduses sätestatud presidendivalimiste kord, mis on tekitanud probleeme juba varemgi. Ent süüta pole ka me praegune poliitiline kultuur ja juhid, kes pole suutnud luua võimalikes kandidaatides tunnet, et olenemata sellest, kas neist lõpuks saab president või mitte, väljuvad nad valimistest võitjana. Põhimõtteliselt saaks ka rida „kandideeris 2021. aastal presidendiks” CV-d ehtida. Ent kes tahab kandideerida, kui suure tõenäosusega ei määra tulemust see, kui sügava mulje sa riigikogulastele ja rahvale oma elusaavutuste ja esinemisega jätad, vaid millise kokkuleppe niite tõmbavad poliitikud on omavahel sõlminud.

Poliitikute pisut kaugem ülesanne on korraldada presidendivalimiste korra remont, millest juba pärast mitmeid valimisi on räägitud. Sel sügisel tuleb president muidugi valida praegu kehtiva korra järgi, aga ei ole vara rääkida ka valimiskorra muutmisest – muidu jääb remont jälle tegemata ja 2026. aastal näeme samasugust janti nagu praegu.