Leedu ametnikud said sel nädalal korralduse saata loata Valgevene piiri ületavad migrandid naaberiiki tagasi ja kasutada vajaduse korral ka jõudu. Ööl vastu teisipäeva tõkestati sel moel umbes 180 inimese tulek. Leedu piirivalve esialgsetel andmetel oli kolmapäeval tagasisaadetute hulk veelgi suurem. Erivahendeid ega muud jõukasutust pole Leedu Delfi andmeil seni tarvis läinud.

Kui varem saadeti kõik tulijad vastuvõtukeskusesse, siis nüüd tehakse seda Leedu ametnike teatel ainult kõige haavatavamas seisundis migrantidega. Tavaliselt on sel juhul tegu naise, alaealise või kehva tervisega inimesega. Kolmapäeva hommikul teatas riik 35-st vastuvõtukeskusesse saadetud inimesest, see on väikseim päevane arv alates juuli keskpaigast.

Eksperdid hoiatavad, et juriidilises mõttes võib piiriületajate hulgaline tagasisaatmine olla problemaatiline ja viia vaidlusteni Euroopa inimõiguste kohtus. Samal ajal süüdistab konservatiivne opositsioon valitsust aegluses ja otsustamatuses ning nõuab siseminister Agnė Bilotaitė tagasiastumist.

Õigusteadlane Lyra Jakulevičienė selgitas Delfile, et kollektiivne tagasisaatmine on Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi keelatud ja seda kinnitab ka mitu inimõiguste kohtu lahendit, viimane neist tehti 8. juulil Ungari vastu. See on ka põhjus, miks Euroopa piiririigid hoiduvad tagasisaatmisi selgitamast ka siis, kui nad seda tegelikult teevad. „Tavaliselt ei tunnista riigid selliseid asju avalikult,” imestas Jakulevičienė. „Isegi Kreeka, kes vahel sunnib migrante tagasi Türki minema, ei räägi sellest kõva häälega.”

Kohtuvaidluste tulemust on Jakulevičienė sõnul siiski raske ennustada, sest inimõiguste kohtust on tulnud ka pretsedente, mis lubavad teha erandeid. Näiteks anti ühes vaidluses õigus Hispaaniale, kes tõestas, et tagasisaatmisega ei võetud tulijatelt õigust legaalsel viisil varjupaika paluda. Sama rõhutab Leedu valitsus.