RMK looduskaitsetööd: kuivendatud rabad taas soodeks, võsad niitudeks ja karjamaadeks

RMK-d tuntakse eelkõige riigimetsade majandaja ja puhkevõimaluste pakkujana, kuid vähem teatakse teda kui Eesti suurimat looduskaitsetööde tegijat.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv, millised on riigimetsas tehtavad looduskaitsetööd?

Looduskaitsetööd on praktilised tööd, mis võetakse ette, et hoida ja parandada riigimaal asuvate looduskaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit. Sealjuures moodustavad kõige mahukama osa sooelupaikade, niitude ja karjamaade taastamised.

Kui palju soid mullu taastati ja millised on edasised plaanid?

Möödunud aasta oli soode taastamise osas märgiline – lõpule jõudsid mitmed varem alustatud suuremahulised taastamistööd. Kokku taastas RMK koos partneritega mullu ligi 6000 hektarit sookooslusi, suurim neist on 1022-hektariline ala Pärnumaal Tolkuse rabas. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga lõppesid soode taastamistööd Laukasoos Lahemaal, Ohepalu soos Lääne-Virumaal ja Harjumaal ning Sirtsi soos Virumaal ja Tudusoos Lääne-Virumaal. Viimati mainitud soos saab taastamistöödega tutvust teha ka just selleks mõeldud matkarajal.

See aga ei tähenda, et taastamistöödega lõpusirgel oldaks – ühtekokku on kümne aasta jooksul taastatud ligi 12 500 hektarit sooelupaiku ning ka järgnevatel aastatel tööde maht kindlasti ei vähene.

Milline on poollooduslike koosluste taastamise aastane maht ja mis neist pärast taastamist edasi saab?

Igal aastal taastab RMK ligikaudu 500 hektarit poollooduslikke kooslusi – niite ja karjamaid, mida ühtlasi rendile antakse. Ilma niitmise või karjatamiseta kasvaks need uuesti võssa ega säiliks neile omane liigirohke koosseis.

Praeguse seisuga on ettevõtjatele rendile antud 25 580 hektarit poollooduslikke kooslusi, tänavu leidis rentniku 2032 hektarit, millest enamik on luha- ja rannaniidud ning loopealsed. Kuna enamik poollooduslikke kooslusi paikneb maapiirkondades, on nende hooldamine just niisugune aktiivset maaelu ja elukeskkonda toetav tegevus, mis pakub maal elavatele inimestele nii proovikivisid kui toob ka peredele leiva lauale.

Miks üldse tuleb soid, niite ja karjamaid taastada?

Soodel ja poollooduslikel kooslustel on väga oluline koht meie maastike elurikkuse hoidmisel. Sood tagavad maastikul veevaru ja -kvaliteedi, olles ühtlasi ka elupaigaks mitmetele Euroopas haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale. Sood on ka tohutut süsinikuhulka siduvad ökosüsteemid ja vähendavad maastikul tuleohtu.

Poollooduslikud kooslused väljendavad eestlaste mitmete põlvkondade pikkust elulaadi, kuid neil on ka suur väärtus elupaigana paljude taimede ja tolmeldajate jaoks. Erakordselt suure taimede liigirikkuse poolest on tuntud puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt kasvamas leitud lausa 76 taimeliiki.

Milliseid looduskaitsetöid RMK lisaks elupaikade taastamisele veel ette võtab?

RMK huviorbiidis on kõik Eesti maismaal leiduvad looduskooslused. Eelmisest aastast alates on võetud rohkem fookusse ka siseveekogud ning on alustatud paisude ja muude inimtekkeliste rajatiste eemaldamist eelkõige lõheliste elupaikadeks olevatelt jõgedelt.

Järgmise kolme aasta jooksul on plaanis parandada veekogude seisundit ja kalade kudemisvõimalusi vähemalt 10–15 jõel. See toetab RMK Põlula kalakasvatustalituse tegevust ohustatud kalapopulatsioonide taastamisel. Igal aastal laseb RMK vette lõhe, siia, tuura ja nüüdsest ka meriforelli noorkalu ja vastseid. Näiteks lõhe ja siia asurkondade taastamiseks asustati Eesti veekogudesse tänavu kevadel 90 000 lõhe noorkala ja 630 000 siiavastset.

Kuidas RMK loodust majandusmetsades kaitseb?

Teine suur osa RMK looduskaitselisest tegevusest ongi seotud majandusmetsades loodusväärtuste arvestamise ja seisundi tagamisega. On ju ohustatud liikide kaitset vaja rakendada ja arendada ka väljaspool riiklikke kaitsealasid. Kõige suurema tähelepanu on RMK-s viimastel aastatel saanud lendorav ja metsis.

Kummagi puhul rakendab RMK mullu kinnitatud kaitsestrateegiat. Sellega on paika pandud, milliseid täiendavaid piiranguid või planeerimismeetodeid RMK oma metsades kasutab, et tagada nende liikide soodne seisund riikliku kaitse all olevate kaitsealade ja püsielupaikade vahel. Näiteks jälgime, et kaitse all olevate lendoravate elupaikade vahel oleks piisava kõrgusega pidevalt ühendatud metsad, mis annavad loomale võimaluse liikuda eri elupaikade vahel.

Metsise puhul on RMK kehtestanud sisemised reeglid, mille järgi üheski teadaolevas metsise mängupaigas lageraiet ei tehta, sõltumata sellest, kas mäng on ametlikult kaitse alla võetud või mitte. RMK analüüsib ka metsisele sobivate alade paiknemist Eestis ja kui metsise kahe teadaoleva elupaiga vaheline kaugus on üle kümne kilomeetri, hoiab RMK nende vahel metsisele sobilikke elupaiku. Selle eesmärk on, et metsistel oleks tagatud sobilikud elupaigad, mis võimaldavad neil levida eri mängupaikade vahel ning vältida isolatsiooni jäämist.

Kas kaitsemeetmete tõhustust ka kuidagi hinnatakse?

Selleks, et saada paremini aru, kuidas lendorava ja metsise jaoks mõeldud kaitsemeetmed toimivad, panustab RMK oma inimestega lendorava ja metsise arvukust jälgivasse riiklikku seiresse.

Tänavune igakevadine lendoravaseire osutus üsna rõõmustavaks – RMK töötajad leidsid selle käigus 99 lendoravapuud, neli uut lendorava territooriumi, tegid kindlaks ühe territooriumi taasasustamise ja ühe territooriumi laienemise. Uusi tegevusjälgi tuli ilmsiks nii Virumaa kui ka Jõgevamaa riigimetsades.

Lendoravaleidudega metsaeraldised arvestab RMK koheselt hoiumetsade kategooriasse, mis tähendab, et neil aladel metsa ei majandata.

Ka metsiseseiret korraldab RMK igal aastal ning tänavusel seirel leiti linde või nende tegutsemisjälgi, näiteks sulgi ja väljaheiteid, ka paikadest, kus varem pole neid linde kohatud. Üllatavalt arvukalt kohtasid RMK töötajad tänavusel seirel metsist näiteks Viivikonna endistel, praeguseks metsastatud karjäärialadel, kus nüüd kasvab männik. Sealt leiti rohkesti tegutsemisjälgi, lisaks õnnestus näha neljal korral metsisekukke ja kolmel korral kana.

Milline on looduskaitse lähisaastate suund?

Looduskaitse roll suureneb lähiaastatel riigimetsades kindlasti veelgi. Jätkuvad erinevate elupaikade taastamistööd ja ka looduskaitseliste aspektide tähtsus majandusmetsades ilmselt järjest kasvab.