Teadlaste arvates saaks kiiret vahefinišisse jõudmist ära hoida üksnes niimoodi, et kohe, juba lähiaastatel kärbiksid oma CO2 heidet mitte üksnes jõukad riigid, vaid kogu maailm. Isegi siis oleks õnnestumise tõenäosus ainult 50 : 50. Kogu aeg, kui paljudki valitsused eelistasid sisepoliitilistel kaalutlustel teha nägu, et see karikas võib meist mööda minna, levis reostust nii palju, et see on tõenäoliselt juba põhjustanud parandamatut kahju. Raporti andmeil on viimased viis aastat olnud kõige kuumemad 1850. aastast alates.

Kui kogu maailm võtaks eesmärgiks olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne, oleks veel lootust kõige äärmuslikumaid muutusi ära hoida.

Mõned riigid tunnevad seda rohkem kui teised. Itaalia metsad on tänavu süttinud kolm korda sagedamini kui sellel hooajal keskmiselt. Türgis on suvine temperatuur lausa kaheksa kraadi keskmisest kõrgem. Saksamaa hiljutistes üleujutustes hukkunute hulk võib ületada 300 piiri.

Kolm aastat tagasi lubasid peaaegu kõik maailma riigid Pariisis hoida soojenemist sellel sajandil „tugevalt alla” kahe kraadi piiri. IPCC raporti prognoosid ütlevad, et see pole võimatu, kuigi poole vinnaga pingutades tuleb tõus pigem kolme kraadi kanti. Niisuguse stsenaariumiga kohanemine nõuaks inimkonnalt juba ülisuuri pingutusi. Mudelid näitavad sajandi lõpuks meretaseme tõusu poolest meetrist meetrini (äärmuslikumad ka kahe meetrini).

ÜRO peasekretär António Guterres ütles raporti esitlusel, et see väljendab punast häiretaset. Vähemalt ei saa enam öelda „me ei teadnud”. Teadlaste nii põhjalikul tööl põhinev ettekanne laseb üksnes täielikel teaduse eitajatel tegelikkuse ees silmi sulgeda.

Euroopa Liidu eesmärk jõuda sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsuseni on peaaegu miinimum, mida me teha saame. Tähtis on, et selle nimel suudaksid oma lühiajalistest kitsastest huvidest üle olla kõik liikmesriigid. Ka „kaevandusmaa” Eesti.

--

PÄEVA ARVUD | Faktid räägivad enda eest

1,1 kraadi on Maa temperatuur tööstuseelse ajaga võrreldes juba tõusnud. See on vähemalt 2000 aasta kiireim temperatuuri tõus.

500 miljardit tonni CO2 võiksime veel üldse emiteerida, et oleks mingi šanss hoida soojenemist 1,5 kraadi piires.

40 miljardit tonni CO2 paiskab inimkond õhku igal aastal. See tähendab, et „armuaeg” saab tosina aastaga otsa.