Teisipäeval esitas Leedu valitsus seimile mitu seadusemuudatust, mis peaksid aitama piiri kaitsta. Üks neist puudutab üle 500-kilomeetrist piiritara, mis võiks valitsuse sõnul kiirkorras valmida juba 2022. aasta lõpuks. Samuti taotleb valitsus seaduslikku õigust laiendada hädaolukorras kaitseväe volitusi ning anda sõduritele õigus inimesi kinni pidada ja läbi otsida. Kolmas seadusemuudatus kitsendataks asüüli taotlemise korda. Muu hulgas on leedulased alustanud sotsiaalmeedias propagandasõda veenmaks iraaklasi Euroopa-reisist loobuma.

Kaitseeksperdid tunnevad samal ajal muret, et piiril saavutatud vaikus ei pruugi püsima jääda ning et Valgevene ja Leedu vastastikused sammud tekitavad eskalatsiooni ohu. Esialgu on kõik käinud rahumeelselt ja väikeste gruppidena saabunud migrandid on tuldud teed tagasi läinud. Piirivalvurite ametiühingu juht Jevgenijus Amelinas ütles esmaspäeval, et tema andmeil jäävad tagasi saadetud isikud peatuma Valgevene piirialadele ja võivad edaspidi üritada suurema grupiga läbi murda.

Veel ohtlikum oleks Leedu ja Valgevene jõuorganite kokkupõrge. Ekspresident Dalia Grybauskaitė avaldas eelmisel nädalal oma soovitused kriisi leevendamiseks ja hoiatas, et sõdureid ei tuleks esialgu piirile saata. „Kuni füüsilist barjääri pole, on sõdureid kaasata väga ohtlik ja see suurendab relvakokkupõrke tõenäosust,” märkis Grybauskaitė. Leedu Delfi analüütik Vaidas Saldžiūnas lisas, et kriisi eskaleerumise korral jääks üle paluda abi NATO-lt, kuid tõeliselt tõhusat survet saab Valgevenele avaldada üksnes Venemaa. „Sellisel juhul saaks Venemaa nii läänes kui ka ehk paljude leedulaste silmis särada ja näidata end konflikti lahendajana,” nentis ekspert.