Meie poliitikud, kelle tõttu pole 17 päeva enne kandidaatide esitamise tähtaega teada veel ühtki kandidaati ega enam isegi kandidaadi kandidaati, teevad Eesti riigile häbi.

Tõsi, presidenti ei vali meil rahvas otse, vaid riigikogu või valimiskogu, aga see peaks siiski olema algusest peale avalik protsess, kus rahvas saab kandidaatidele näidata oma poolehoidu või vastuseisu. Mitte mustkunst, kus valimine lõpeb täiesti ootamatu tulemusega või enda sõnul presidendiametisse püüdlemisest loobunud Jüri Ratase riigipeaks võlumisega.

Praegusest presidendivalimisest on saanud puhas riigikogu erakondade manööverdamine ja skeemitamine, kus keegi ei mõtle, milline oleks parim president Eestile. Mõeldakse hoopis: „Milline oleks parim president minu erakonnale?”

Praeguses seisus oleks võrdlemisi riigimehelik esitada kandidaatideks Kaljulaid ja Soomere ning emb-kumb neist ära valida.

Aprillis, kui uurisime rahva eelistusi Turu-uuringute AS-i avaliku arvamuse küsitlusega, eelistati enim Kersti Kaljulaidi, Marina Kaljuranda ja Jüri Ratast, aga ka Tarmo Soomere oli pildil. Umbes samal ajal tehtud Kantar Emori uuringus juhtisid samuti Ratas ja Kaljulaid, neile mõningase vahega järgnevat Soomeret ja Kaljurandagi nimetati spontaanselt.

Kuna Ratas on öelnud, et tema presidendiks ei pürgi, ja Keskerakonna korruptsioonijamade tõttu ta sellesse ametisse ei sobigi, siis jäävad rahva lemmikutest alles Kaljulaid ja Soomere. Mõlemad, eriti Kaljulaid, on rohkem n-ö läbi valgustatud kui kes tahes, kelle poliitika suured kombinaatorid lõpuks püünele lükkavad.

See tähendab: pärast senist halba mängu oleks võrdlemisi riigimehelik esitada kandidaatideks Kaljulaid ja Soomere ning emb-kumb neist riigikogus ka ära valida. Juba eelmise presidendivalimise kulg oli piinlik, ärge tehke seda seekord veel piinlikumaks.