„Ma ei usu, et kool sinust tingimata hea ajakirjaniku teeb,” ütleb pikalt monteerijana töötanud Tsapov, kes on pidanud nii kelneri kui ka majahoidja ametit ning oleks Müürilehes töötamise asemel peaaegu hoopis taksojuhiks saanud. Ajakirjanduses eelistaks ta vähem reportaaže sellest, et puhkpilliorkestri trompet külmus ära. Ka uue Godzilla filmi arvustust pole tema arust vaja.

Kohtume Tsapoviga linnahalli lähedal mere ääres, sest mererand on aastaid Rio de Janeiros elanud Tsapovi üks meelispaiku. Eesti-vene juurtega Tsapov linast särki selga ei pane ning laulupidu ja teisi suuri rahvalikke üritusi pigem väldib. Tema meelest on Eestis suuremaidki probleeme kui rahvuslike atribuutide kaudu kellegi kuuluvuse määramine.