Deltatüve kohta pole praegu usaldusväärseid andmeid, et see oleks lastele ja noortele eelmistest tüvedest ohtlikum. Koolis käimist ei pea seega koroona pärast eriliselt kartma. Ka saladuslikust pikaaegsest koroonast rohkem tasub karta distantsõppega kaasnevaid vajakajäämisi lapse teadmistes, sotsiaalsetes oskustes ja kehalises aktiivsuses.

Lapsevanemaid, kes siiski kardavad kontaktõppe ohutuse pärast, võiks rahustada see, et koroona saanud lapse vaktsineerimata klassikaaslased peavad kohe pärast nakkuse avastamist tegema COVID-19 kiirtesti ja kolme päeva möödudes proovi PCR-analüüsiks. Keegi ei keela ka kaitsemaski kanda.

Distantsõppega kaasnevad puudused lapse teadmistes, sotsiaalsetes oskustes ja kehalises aktiivsuses ohustavad lapsi rohkem kui koroona.

Vanemad, kellele hakkas möödunud õppeaastal tunduma, et distantsõpe sobis nende lapsele kontaktõppest paremini, võiksid kriitiliselt järele mõelda, kas see oli lapsele lihtsalt mugavam või omandas ta koolitarkust distansõppe ajal päriselt paremini. Kui paika peab teine selgitus, saab enne 20. augustit esitada koolile avalduse lapse koduõppele jätmiseks ja võtta vastutuse tema õpetamise eest enda kanda.

Hübriidõpet, kus osa õpilasi on klassiruumis ja osa kodus ekraanide taga, pole koolid kohustatud pakkuma. Kuid rumal oleks sellel võimel päris hääbuda lasta. Koroona või hoopis gripi või mõne muu viirushaiguse tõttu võib edaspidigi ette tulla perioode, kui suur osa klassist on kodus haige, aga mitte nii haige, et ei saaks tundi jälgida. Käigem koolis, aga kasutagem vahel ka distants- või hübriidõpet.