„Eestil ei ole strateegiat, mis määraks turba kaevandamise rolli kliimapoliitika kontekstis,” ütleb soode taastamise ekspert Jüri-Ott Salm.
„Kuigi kraavid on väga vanad, toimisid need sellele vaatamata suurepäraselt – soo on metsastunud ja selle haruldast elanikku rabapüüd, looduskaitse all olevat lindu, ei ole viimasel ajal kohatud,” sõnab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) märgalade programmijuht Jüri-Ott Salm sarkastiliselt.
Feodorisoos, kuhu suundume ELF-i 15 talgulisega taastetööd tegema, on umbkaudu sajandivanused kuivenduskraavid. Tõenäoliselt ehitati need nüüdsel Alutaguse kaitsealal asuvad kraavid selleks, et hakata turvast kaevandama ja metsamaad looma.