Vanemad inimesed hoidsid aateid ja muutumisjulgust kõrgel au sees, kui oli vaja teha otsuseid Eesti taas vabaks muutmiseks. Mida vähem sellest rääkida, seda enam kinnistubki üsna noorukene ja hilisaegne stereotüüp, et vanemaealised olla kõik kuidagi tagurlikud, paindumatud ja uuendustele vastalised. Mis on täiesti vale. Nii nagu on valed kõik grupitunnusel põhinevad piiravad stereotüübid – kõik noored pole entusiastlikud ilmauuendajad ja kõik eakad pole põdurad tigedikud.