Kui Ida-Virumaale sõidame, viivad käänulised teed meid Purtse jõe kallastele, kus võib kergesti eristada vana ja uut Virumaad. Kui üks kallas meenutab oma puitehitistega nüüdisaegset turismipaika, siis teine jällegi võssa kasvavat vanade lagunenud majadega kalurikolhoosi.

Pole kuigi palju aastaid möödas ajast, kui ka sealne keskus oli maha jäetud ja prügi täis. Üks Tulivee turismikoha asutajaid Heigo Prits meenutab, et kunagi ei saanud seal isegi normaalselt liikuda, sest kõik oli võssa kasvanud ja alale veeti prügi. Ka vald reageeris plaanidest kuuldes esmalt sõnadega: „Seal pole maadki, sinna ei saa ju midagi teha.” Ettevõtjad soovisid aga vastupidist tõestada ja paika elu sisse tuua.