JUHTKIRI | Külmlao kobarkäki eest peab keegi vastutama

Kuigi alles esmaspäeval arutati terviseameti külmlao skandaali riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, ähvardab teema vaikselt unustusse tüürida, ilma et keegi vastutaks. Seda soodustab praegune koroonaärevuse kasv ja piirangute (taas)tulek, samuti tants ümber presidendivalimiste.

Nii ei lähe. Meenutame, et külmlao korralagedus – riigisekretär Taimar Peterkop kasutas selle juhtumi kohta tabavat sõna „kobarkäkk” – on tekitanud riigile kolm miljonit eurot otsest rahalist kahju. Peale selle tuleb vaktsiinide riknemise tõttu osaliselt ümber korraldada väikelaste difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimine. Nihutada tuleb seniseid laste vaktsineerimise tähtaegasid, asendada vaktsiine... Terviseameti kobarkäkk tekitab nii arstidele kui ka lapsevanematele hulga peavalu.

Kobarkäkki uurinud erikomisjoni raportist võib lugeda, et asi hakkas viltu vedama juba 2014.–2015. aastal, kui alustati terviseameti külmladude projekteerimist. Sellest möödunud aja jooksul on asjasse puutuva ministeeriumi ja riigiasutuste eesotsas toimunud muudatusi. Praeguse tervise- ja tööministri Tanel Kiige ning terviseameti peadirektori Üllar Lanno süüks ei saa panna kogu korralagedust.

Nii Kiik kui ka Lanno on olnud oma ametis küllalt kaua, et pidada juhtunut ka nende, mitte üksnes eelkäijate süüks.

Ent see ei tähenda, et Kiik ja Lanno ei peaks vastutama, nagu nad ise paistavad arvavat, sest istuvad endiselt oma ametikohal. Ravimite riknemiseni viinud temperatuuritõus leidis ju aset nende ametiajal. Ja üldse, milleks Kiik möödunud sügisel „uue luua” ehk Lanno ametisse määras? Uue juhi iseenesestmõistetav ülesanne on märgata eelmiste juhtide ajal tehtud vigu ja parandada puudusi. Nii Kiik kui ka Lanno on olnud oma ametis küllalt kaua, et pidada vaktsiinide riknemist ka nende, mitte üksnes eelkäijate süüks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu nõuab Kiigelt kirjalikku ülevaadet, kes juhtunu eest asutuste ja isikute kaupa personaalselt vastutab. Nõudmine on igati põhjendatud. Süüdlased tuleb nimeliselt tuvastada ja kui seda ei suudeta teha, siis on loomulik, et vastutust kannavad nii terviseameti juht kui ka tervise- ja tööminister. Oma osa juhtunus on neil nii või teisiti. Kollektiivset vastutamatust ei tohi sallida.