Seepärast tuleks ees seisvatel nädalatel piiranguid järgides keskenduda eelkõige sellele, mida enam-vähem kõik mõistlikuks peavad. Ärme pöörame tähelepanu äärmuste – tõelised vaktsiinivastased ühel pool ja nullkoroonaihkajad teisel pool – nõudmistele ja süüdistustele. Meie eesmärk olgu pandeemiast jagu saamine, mitte oma põlguse näitamine nende vastu, kes on ühes või teises (koroona)küsimuses meist erineval seisukohal.

Peamine on, et vaktsineerimine läheks hoogsalt edasi. Isegi eakate hulgas on veel paarkümmend protsenti vaktsineerimata, kuigi eakate puhul on väga selge, et vaktsiinist on palju kasu. Mida kõrgem vanus ja kehvem tervis, seda rohkem sarnaneb puutumata jäämisele või läbipõdemise kaudu immuunsuse saamisele lootmine Vene ruleti mängimisega.

Valgus tunneli lõpus võiks olla kutseid eiravatele inimestele ajend, et vaktsineerimisega kaasa minna.

Peale juba kasutusel olevate piitsade ja präänikute võiks lisamotivaator olla see, kui valitsus kuulutaks välja, millise vaktsineerituse taseme korral loobutakse Eestis koroonatõendi ja avalikes siseruumides maski kandmise nõudmisest. Varem räägitud 70% vaktsineerituid ei too küll kaugeltki ühiskonna karjaimmuunsust, nagu kunagi loodeti, aga aitab vältida haiglate üle koormamist. Osas riikides ja piirkondades on vaktsineerituse säärase taseme puhul võetud suund sellele, et COVID-19-sse suhtutakse järk-järgult nagu tavalisse nakkushaigusesse – ühesse neist umbes kahesajast, mis inimkonda vaevavad.

Kui 70% tundub liiga vähe, võib kaaluda ka kõrgemat lävendit. Igatahes võiks selline valgus tunneli lõpus olla paljudele, kes eiravad õla alla panemise kutseid, ajend vaktsineerimisega kaasa minemiseks. Eilseks oli vaktsineerimine lõpetatud ligi 47% Eesti elanikel ja 7%-l pooleli.