Startup -ettevõtjad kutsuvad aitama Eesti toetatud Afganistani talente
(122)
Kui Taliban Kabuli jõudis, oli Madina ülikoolis: „Õppejõud tuli klassiruumi ja teatas, et kõik peavad kohe koolist lahkuma. Tänavad olid täis tuhandeid inimesi, kes püüdsid koju jõuda, transport ei liikunud, pankade juures olid pikad sabad, sest kõik tahtsid raha välja võtta. Mu telefoni aku oli tühi ja pereliikmed ei saanud minuga ühendust, nii et mu vanem vend tuli mind ülikooli juurde otsima. Jõudsin lõpuks koju alles öösel, olles kõndinud 7 kilomeetrit.”
Madina (22) on üks sadadest noortest Afganistani naistest, kelle elu on puudutanud ja muutnud Eesti oma viimaste aastate panusega Afganistani arenguabisse, mille tööpõld on oluliselt laiem seni kajastatust. Vähem kui kaks aastat tagasi, detsembris 2019 korraldas Garage48 Eesti Välisministeeriumi Arengukoostöö büroo toetusel Kabulis häkatoni naiste võimestamiseks, milles osales 165 inimest, nende seas üle 100 noore naise. Häkatoni jätkutegevusi ja tuge ettevõtluse arendamiseks pakkusid partneritena ASARA inkubaator, mis tegutses Kabulis ja rahvusvaheliselt aastast 2017 ning Startupistan. Koroonaepideemia esimesel kevadel korraldas Garage48 Afganistanis veel 400 osalejaga kõigist provintsidest nüüd juba online-kriisihäkatoni Hack the Crisis. Kõigile toimetati kohalike partnerite abiga 4G SIM kaardid, et häkatonil osaleda.
Juba aastal 2019 erinesid häkatoni korraldamise tingimused Afganistanis tavapärasest start-up-saginast oluliselt.
Juba aastal 2019 erinesid häkatoni korraldamise tingimused Afganistanis tavapärasest start-up-saginast oluliselt. „Päikesetõusul oli toimumispaiga ees pikk järjekord, sest sissepääs tähendas rangemat turvakontrolli kui enamikus lennujaamades,” meenutab üks korraldajatest, Garage48 tegevjuht Mari Hanikat. 40 esitletud ideed kombineeriti lõpuks 16 tiimiks, mis töötasid kolm päeva oma prototüüpide kallal. Nagu tavalisel häkatonil, valiti võitjad ja jagati auhinnad. Võitjaks osutus vabakutseliste arendajate ja disainerite töövahendusplatvorm Dastyaar, auhinnaks inkubatsioon ASARA-s ja reis Eestisse koos Latitute59 piletitega. Auhinnatute seas oli ka plastikprügi töötlemise lahendus ja vaid naistest koosneva tiimi loodud günekoloogia-äpp. Vaid loetud kuud peale häkatoni puhkes koroona ja maailm läks lukku. Nii jäi ära ka võitjate Eesti-reis.
Lootused olid kõrgel
Garage48 juht Mari Hanikat ütles, et see, mida nad nägid Afganistanis 2019. aasta talvel, täitis neid lootusega riigi tuleviku osas: „Kabuli häkatoni osalejad olid imelised, loovad ja intelligentsed afgaani naised. Pühendunud, haritud, ettevõtlikud – afgaani noored paistsid tõesti võimekad ja otsustavad, et oma riik tolmust üles tõsta. Praeguses olukorras on suur risk kaotada kõik need helged pead.”
Garage48 juhtkond on viimastel päevadel suhelnud kümnete endiste partnerite ja häkatonidel osalejatega. „Kardame, et paljud meie sõbrad on kaotanud igasugused tulevikuväljavaated.”
Sellest päevast, kui Taliban Kabuli oma kontrolli alla võttis, ei ole Madina kodust lahkunud.
Praeguseks 22-aastane Madina oli üks häkatoni osalejatest. Ta asus Kabuli ülikoolis arvutiteadusi õppima aastal 2017 ja sattus siis esimest korda elus „poistega” samasse klassiruumi. Elu ülikoolis tüdrukuna ei olnud küll lihtne, kuna perekond pidi tõrjuma soovimatuid abieluettepanekuid ja näiteks korvpalli mängimisest sai ta vaid unistada, kuid ülikooli lõpetamine oli nüüdseks siiski vaid kuude kaugusel. Madinale ei ole ohtlikud olukorrad midagi uut – tal on värskelt meeles enesetaputerroristi rünnak ülikooli kampuses eelmise aasta novembris, mis tappis 32 ja vigastas 50 inimest. Seni on tal õnnestunud vigastusteta pääseda. Sellest päevast, kui Taliban Kabuli oma kontrolli alla võttis, ei ole Madina kodust lahkunud. Ta ütles, et on väga uhke selle töö üle, millega ta on saanud panustada Afganistani arengusse, kuid praeguses olukorras peab kodumaalt lahkumist ainuvõimalikuks lahenduseks, et vältida „lõpliku hinna maksmist”. Ta on koos oma perega esitanud asüülitaotlused mitmele riigile, seni tulutult.
Madina klassikaaslane ja sõbranna Sadia (21) on samuti mures iseenda, oma pere ja Madina turvalisuse pärast: „Me oleme mõlemad võitnud mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke arvutiteaduse võistlusi ja auhindu, mina tegutsesin ühe naiste ja tehnoloogia organisatsiooni noorsoosaadikuna. Seetõttu olen esinenud palju nii kohalikus televisioonis kui sotsiaalmeedias, mis teeb mind pärast Talibani invasiooni nende silmis ohtlikuks ja haavatavaks. Suurim ja elupäästev abi oleks see, kui Eesti või mõni muu riik meile varjupaika annaks.” Sadia unistus on saada tehnoloogiaettevõtjaks ja olla „iseenda boss”.
Õhk lõhnab püssirohu järele
17-aastane Ahmad ütleb, et „õhk Kabulis lõhnab püssirohu järgi.” Ta alustas oma start-up karjääri 14-aastaselt, on võitnud auhindu ja osalenud häkatonidel juba ka mentorina. Ahmadi isa töötas 20 aastat USA valitsuse heaks ja pere loodab evakueeruda USA-sse.
Eesti on Arengukoostöö kaudu panustanud nende ja sadade teiste talentide arendamisse sadu tuhandeid eurosid ja meie oma inimeste tuhandeid töötunde. Garage48 partnereid Afganistanis ei ole paraku Eestisse evakueeritavate inimeste nimekirjas.
Garage48 esindaja Joao Rei on pettunud, et lääs on aastaid kasvatanud Afganistani uue põlvkonna lootusi ja ambitsioone: „Eesti välisministeeriumi abiga oleme treeninud ja harinud naiste tehnoloogia- ja ettevõtlusoskusi. Oleme innustanud neid suurelt unistama. Ja nüüd jätame nad maha. Koos Talibani võimuletulekuga mureneb Afganistan ja purunevad nende unistused ja lootused.”
Rei kutsub Eesti, Euroopa ja maailma tehnoloogiaettevõtteid üles palkama Afganistanist kaugtöötajaid: „Seal on talente, mis ootavad rakendust. Andke neile parema tuleviku lootus, näidake neile valgust selle väga pimeda tunneli lõpus!”
