Võib öelda, et hullem president sai ära hoitud, parim jäi muidugi valimata. Ning presidendivalimiste süsteem toimis, aga vajab ikkagi remonti.

Piinliku suve kokkuvõtteks sai Eesti endale täna konsensuspresidendi. See tähendab, et kõik parteid ei saanud päris seda, keda tahtsid, ent tekkis suur ühisosa. Eesti ei saanud parimat võimalikku presidenti, ent Alar Karise pärast ei pea usutavasti piinlikkust tundma.

Keskerakond pidi ohverdama Jüri Ratase, Reformierakond ja sotsid Kersti Kaljulaiu, kui rääkida peamistest „kaotustest“.

Vaid EKRE ei teinud kordagi tõsist püüet Eestile president tegelikult ära valida, jäädes Henn Põlluaasaga lõpuni põhjakorealikult omaette.