Ent ühiskondlikus plaanis on meil ka pärast eilset ikka vihaselt lõhenenud ühiskond: koroonapassi kiitjad ja laitjad, vaktsiinivastased ja -pooldajad, samasooliste abielu ootajad ja tõrjujad, sisserändajate vastased ja toetajad. Kaljulaidil, kellel läksid osa poliitiliste jõududega suusad risti, ei õnnestunud neid lõhesid vähendada. Tema kogus viie aastaga endale nii hulga tuliseid toetajaid kui ka vihaseid vastaseid.

Ümarama olekuga Karisel on Kaljulaidist vahest paremad eeldused saada kogu rahva presidendiks, ehkki kerge see ei ole. Vastasseisude tekitamine ja suureks puhumine on mõne erakonna põhiline populaarsuse võitmise strateegia. Vähe sellest, igat viisi polariseerumine on ikka veel ka laiem ühiskondlik suundumus.

Sisuliselt sai Karisest lausa nelja erakonna kompromisspresident, aga see ei tohi viia tema passiivseks kujuks jäämiseni. Nõnda ühiskonda kokku ei õmble. Karis ei peaks olema poliitikutele mugavuspresident, vaid julgema olla Eesti ühiskonna südametunnistus. Ka rahvusvaheliselt ei saa Eesti lubada endale halliks hiireks olemist, vaid peab positiivselt silma paistma. Presidendil – alates 11. oktoobrist Karisel – on selles suur roll.

Loodame kunagise tippteadlase heale õppimisvõimele. Karis on olnud teadlane, rektor ja direktor, nüüd on aeg saada rahvameheks.

Kuigi praegu on peaaegu kõik rahul, et president sai valitud, on õhus ka küsimärke. Karise maailmavaade on avalikkusele piisavalt avamata, teda pole nähtud debattides esinemas. Tema senine teenistuskäik – teadur eri ülikoolides, Tartu ülikooli professor ja rektor, riigikontrolör, Eesti Rahva Muuseumi direktor – tõenäoliselt kindlustab, et lati alt ta läbi ei jookse, aga ei taga veel, et temast saab särav president. Loodame kunagise tippteadlase heale õppimis- ja kohanemisvõimele. Karisel on nüüd aeg näidata ennast ka rahvamehena.

Ja veel: eilne päev näitas, et presidendi saab ka praeguse valimiskorra raames edukalt ära valida. Kandidaadi leidmise eest peavastutust kandnud Keskerakond jäi ka pärast esimest ebaõnnestunud vooru Karise seljataha. Koos Reformierakonnaga veendi Karise voorustes ka üle piisava arvu kahe väiksema erakonna rahvasaadikuid. Esmaspäeval-teisipäeval riigikogus toimunut võib peaaegu riigimehelikkuseks nimetada.

See üürike tore hetk ei tohi panna riigikogu unustama, et alles äsja polnud paljud praeguse presidendi valimise süsteemiga rahul. Läbirääkimisi, kuidas seda muuta või remontida, tuleb alustada nüüd.