2. augustil avaldas Eerik-Niiles Kross Eesti Päevalehe arvamusportaalis arvamusloo, milles pakkus välja soovitusi koroonaviiruse vastase vaktsineerimise elavdamiseks. Kross kirjutas artiklis muuhulgas: „Piirdume lihtsalt tõdemusega, et vaktsineeritud inimesel on vähemalt 200 korda väiksem risk ise nakatuda, aga mis ühiskonnale veel olulisem, vähemalt 200 korda väiksem risk ise teisi nakatada.“

KONTROLL

Kontrollime kõigepealt, kas Krossil on õigus, et vaktsineeritute nakatumisrisk on teistest 200 korda madalam. Seejärel kontrollime, kas vaktsineeritutel on 200 korda väiksem risk teisi nakatada.
Värskeimad Eesti vaktsineerituse hinnangud näitavad, et Krossi väide nakatumise kohta pole tõene. TEHIKult pärinevaid juuli- ja augustikuu andmeid analüüsinud Krista Fischer viitab, et vaktsineeritud inimesel on 4, mitte 200 korda väiksem tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda kui vaktsineerimata inimesel (vt Facebook). Neil, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud, on aga 20 korda väiksem oht uuesti nakatuda (vt kriis.ee).

Ka ükski vaktsiinifirma pole oma kliinilistel uuringutel põhinevates efektiivsushinnangutes Krossi väitele vastavat efektiivsust lubanud. 200-kordne erinevus nakatumises tähendab, et iga viirusega nakatunu kohta peaks leiduma 200 vaktsineeritud inimest, kes jäävad viirusega kokku puutudes terveks, ehk vaktsiin peaks kaitset pakkuma 99,5 protsendile (200 201st) viirusega kokku puutunutest. Seega peaks Krossi väitele vastavate vaktsiinide efektiivsus nakatumise pidurdamisel olema 99,5 protsenti.

Et vaktsiinide efektiivsust täpselt hinnata, tuleb eristada asümptomaatilist koroonaviirusega nakatumist ja sümptomaatilist haigestumist. Kõik nakatunud kannavad oma organismis viirust, kuid kõik ei pruugi viirusesse haigestuda – paljud nakatunud, eriti vaktsineeritud, põevad viiruse läbi asümptomaatiliselt. Vaktsiinide kliinilistel uuringutel hinnatakse nende efektiivsust selle järgi, kui suurel hulgal vaktsiini saanud inimestest kontrollgrupiga võrreldes pärast kokkupuudet viirusega haigussümptomid tekivad, mitte selle järgi, kui paljude vaktsineeritute organismis viirusmaterjali leidub ehk kui paljud asümptomaatiliselt nakatuvad (vt WHO).

Esialgsete uuringute põhjal aitavad vaktsiinid ka asümptomaatilist nakatumist pidurdada, kuid vähemal määral, kui nad haigestumist ennetavad (Nature). Seega on kõikide vaktsiinide efektiivsus nakatumise ennetamisel, millele Kross oma tsitaadis viitab, madalam kui nende efektiivsus haigestumise ennetamisel.

Ka haigestumise ennetamisel on aga kõikide vaktsiinide efektiivsus seniste kliiniliste uuringute põhjal madalam kui 99,5 protsenti, mis on vajalik efektiivsus Krossi väite kehtimiseks. Seniste uuringute põhjal parimat kaitset pakkuva Pfizeri vaktsiini efektiivsus on 95% (Pfizer), mis tähendab, et sellega vaktsineeritute risk viirusega kokku puutudes haigestuda on 19 korda madalam. Moderna vaktsiini efektiivsus on pärast teist doosi 94,1% (CDC), AstraZeneca vaktsiini efektiivsus vahemikus 60-70% (Lancenet) ja Jansseni vaktsiini efektiivsus 66,3% (CDC). Seega oli kliinilistel uuringutel vaktsineeritute ja kontrollgrupi haigestumuse maksimaalne erinevus 20-, mitte 200-kordne.

Vaktsiinide efektiivsus sõltub aga ka haigustüvest. Kõigi vaktsiinide efektiivsus koroonaviiruse delta tüve vastu on võrreldes algsetel kliinilistel uuringutel saadud tulemustega madalam. Näiteks Oxfordi ülikooli ja Inglismaa statistikaameti läbi viidud uuringus selgus, et Pfizeri vaktsiini efektiivsus on 14 päeva pärast vaktsiini saamist kõrge delta tüve viiruskoormuse ennetamisel 92% ja AstraZeneca vaktsiini efektiivsus 69%. Uuringus leiti aga ka, et vaktsiinide efektiivsus delta tüve vastu langeb kiiresti: 90 päeva pärast teise vaktsiinidoosi saamist oli Pfizeri vaktsiini efektiivsus langenud 78 ja AstraZeneca vaktsiini efektiivsus 61 protsendini (Nature).

Järelikult peaks selleks, et Krossi väide kehtiks, kõik vaktsiinid üldises kasutuses kliiniliste uuringutega võrreldes märkimisväärselt paremini toimima. Ülaltoodud hinnangud Eesti vaktsineerituse ja nakatumuse kohta tõestavad aga, et vaktsiinid toimivad võrdlemisi sarnaselt sellega, mida võib eeldada kliiniliste uuringute põhjal.

Kui palju vaktsiinid viiruse edasikandmist vähendavad, on veel uurimisel, kuid esialgsete andmete põhjal võivad Pfizeri ja AstraZeneca vaktsiinid edasikandmist vähendada 40-60% (Gavi). Vaktsiinid on edasikandmise ennetamisel vähem efektiivsed kui haigestumise ennetamisel, sest ka asümptomaatilised nakatunud võivad viirust edasi kanda. Kui senised andmed on õiged, aitavad vaktsiinid teiste nakatamise riski kahekordselt vähendada.

Krossi väide, et vaktsineeritutel on 200 korda madalam risk teisi inimesi nakatada, ei vastaks siiski tõele isegi sel juhul, kui vaktsiinid oleksid edasikandmise pidurdamisel sama efektiivsed kui haigestumise ennetamisel ehk ükski asümptomaatiline nakatunu viirust edasi ei kannaks, sest eeldusel, et vaktsiinitootjate hinnangud vaktsiinide efektiivsusele on ligikaudselt täpsed ja ühegi vaktsiini efektiivsus 95 protsenti ei ületa, on sümptomaatilisi haigestunuid vaktsineeritute hulgas maksimaalselt 20, mitte 200 korda vähem kui nakatunute hulgas.

Pole põhjust arvata, et haigussümptomitega vaktsineeritud levitaksid haigust vähem kui sümptomaatilised vaktsineerimata inimesed, seega on Krossi mõlemad väited valed.

OTSUS:

Vale

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.