Kõik või mitte midagi. Sellise teadmisega läks Eesti võrkpallikoondis mängule vastu. Tõsi, päris kindlas kõneviisis rääkida ei saanud. Aga oli selge, et kui võimsad Saksamaa ja Prantsusmaa kellelegi ei kaota, siis piisab 1/8-finaali jõudmiseks ükskõik millisest võidust Horvaatia üle. Eilses esimeses matšis hakkasid lätlased Saksamaale küll südilt vastu, saades geimi kätte, kuid 1 : 3 kaotusest polnud pääsu.

Hilisõhtul hakkas Saku suurhallis 5000 pealtvaataja ees Eesti ja Horvaatia duell. Lätil oli edasipääsuks hädasti Horvaatia võitu vaja. Kellele Läti juhendaja Avo Keel pöialt hoidis? „Hakkan ka poliitikuks, valimised tulekul: väga tore oleks, kui Eesti ja Läti mõlemad edasi saaksid. Selleks peaks Läti viimases voorus Prantsusmaad võitma,” kostis Keel enne mängu.

Ei läinud nii, nagu Keel päev varem ennustas: Eesti ei saanud kindlat 3 : 0 võitu. Ei saanud üldse võitu. Mäng algas Eesti jaoks küll soovitud moel – mängiti meeskondlikult, kõik said kähku positiivsed puuted kirja. Kui Robert Viiber hanitas seisuks 14 : 12, olid käe valgeks saanud kõik Eesti mängijad peale libero Silver Maari. Ka publiku tugi oli võimas. Esimene geim võideti 25 : 20 ja teine 25 : 22.

Horvaadid polnud siiski murdunud, vahetusest sekkunud diagonaalründaja Ivan Raič tõi elevust, eestlased eksisid. Lõid blokki. Ja eksisid. Eriti servijoonel – matši peale kokku 21 korda. Geim vastastele koguni 18 : 25. Läks ka neljas (24 : 26) ja viies (9 : 15). Horvaatia sai eile magusa revanši, sest 2015. aasta EM-il alistas Eesti Horvaatia 3 : 0. Miks läks nii?