Kuuendat korda toimuval üritusel käsitletakse seekord toimetuleku ja kohanemise tähendusi ning kogukonnaloomet praegusel murrangulisel ajajärgul. Fotokuu vaatleb arenguid kunstis ja ühiskonnas, mida kogetakse üha rohkem kaamerate, ekraanide ja kujutiste vahendusel.

Eelmise nädala reedest on Tallinnas EKKM-is avatud Fotokuu peanäitus "Intensiivsed paigad". Näituse kuraatorid Anna Bitkina ja Maria Veits loomingulisest ühendusest TOK kutsusid kunstnikke nii Eestist kui väljastpoolt arendama uusi poliitilisi ja keskkondlikke tegutsemispõhimõtteid ning arhitektuuri, ruumi ja infrastruktuuri puudutavaid ideid, leidmaks edasiviivaid vastuseid küsimusele „Kuidas valmistuda tulevikuks, mis toetub omavahelise seotuse ja kooseksisteerimise põhimõtetele?”.
Kuraatorite kontseptuaalne raamistus lähtub vene filosoofilt ja meediauurijalt Mihhail Kurtovilt laenatud terminist „intensiivne paik“. See tähistab jõukeset, kust protsessid algavad ja kus neid talletatakse, kus kogemused on ühendatud ja kust need liiguvad edasi teistesse kontekstidesse ning kus tekivad uuted kontseptsioonid.

Ukraina kunstnikud Nataša Tseljuba ja Julija Appen eksponeerivad EKKM-is loo kodulinna tagasipöördumisega kaasnevatest mitmetistest tunnetest ning minevikumälestuste ja uute kogemuste segunemisest unises paneelmajade rajoonis. Eesti kunstniku Anna Kaarma poeetilised audiojalutuskäigud viivad publiku rändama kunstnike stuudiotesse nõukogude aja lõpul ehitatud Lasnamäele. Hollandi kunstnik Tanja Engelberts lahkab geoloogilise aja erinevaid kihistusi ja mõtiskleb, millised on ruumi väärkasutuse tagajärjed pärast inimajastu lõppu.

Iiri kunstnik Gareth Kennedy tutvustab oma uurimistööd pealkirjaga „Ajariitus” (2019–2044) ehk pikaajalist projekti vaipsooga kaetud eraldatud piirkonnas Atlandi ookeani kaldal asuvas Mayo krahvkonnas Iirimaal ning näitab 4300 aasta vanust soomändi. Eesti kunstnik Laura Kuusk kutsub külastajaid naishäälel ja ambient-helil põhineva performatiivse installatsiooni kaudu muunduma mitteinimorganismiks (limaseeneks). Ola Hassanaini (Sudaan/Holland) „Kokkutulemise ruum” lähtub ehitatud keskkonna potentsiaalist olla ka poliitiline ruum.

Eesti kunstnik Roven Jõekäär, kes tegeleb kväär-arheoloogiaga, esitleb oma pikaajalist projekti „Kväär Kalevipoeg”, mis toob vaatajani teemasid peidetud kväärajaloost ja -folkloorist kantavate ja kasutatavate tarbeesemete kaudu. Tali Keren (Iisrael/Palestiina/USA) käsitleb mitmetahulisi ideoloogilisi mehhanisme, mille Iisrael on okupatsiooni ja territoriaalse laiendamise teenistusse rakendanud. Mitteametliku ajaloosäilitamisega tegelev Natalia Romik (Poola) uurib mälukaartide ja Poolas endistel štetlialadel praegu elavate inimestega suhtlemise kaudu juudi pärandi mälu(kao) kihte Euroopas.

Vene kunstniku Aleksander Morozovi heliskulptuur „Tabula” lähtub EKKMi arhitektuursest ruumist. Morozov mõtiskleb muusika poliitiliste aspektide ning Tallinnas asunud Estonia klaverivabriku ajaloo üle – ta ühendab klaverikeeled ja elektrivoolu, luues nii hoones uue helilise kogemuse.
Traditsioonilistest näituseruumidest väljaspool võib biennaali teoseid kohata veel endises sotsialistlikus Viru hotellis (nüüd Sokos), kus tegutses omal ajal veerand Nõukogude salateenistusest KGB, mis luuras hotelli külastajate järgi 1991. aastani välja. Eesti kunstnik Madlen Hirtentreu kasutab performatiivse heliinstallatsiooni loomisel hotellihoone arhitektuuri, infrastruktuuri ja atmosfääri, et tuua esile fragmente poliitilisest ja emotsionaalsest ajaloost.

Eesti Rahvusraamatukogus esitleb Terike Haapoja (Soome) kahekanalilist videoteost "Muusa", mis põhineb dialoogidel kunstniku ja tema jaoks oluliste inimeste vahel. Räägitakse armastusest, suhetest ja nende tähendusest kunstiloomingus. Suhestudes enne II maailmasõda ehitatud endise Kopli rahvamaja ja tänapäeval ökoloogilisi initsiatiive toetava kogukonnakeskuse kontekstiga, eksponeerib Jasmina Cibic (Ljubljana) videoteost, mis uurib, kuidas kunst ja arhitektuur pehme võimuna poliitilisi režiime toetavad.

Kinos Sõprus linastub 26. septembril ja 10. oktoobril Len Murusalu ja Julian Rossi kureeritud kunstnikufilmide programm, millele järgneb mõlemal korral vestluspaneel.

Olulise osa Tallinna Fotokuu tegevusest moodustab publiku- ja haridusprogramm, millega võetakse tähelepanu alla näituste omavahelised seosed, programmiga seotud teemade avamine ja laiahaardeline publiku kaasamine. Biennaal pakub põhi- ja satelliitprogrammi raames ka kolmkeelset haridusprogrammi üldharidus- ja huvikoolidele.

Biennaali lõpetab sümpoosion, mis toimub 15.–16. oktoobril Narva kunstiresidentuuris (NART) ja Kai kunstikeskuses. Seoses EKKMi näituse ettevalmistusega viibisid TOKi kuraatorid mõlemas kohas eelnevalt residentuuris, mis on mõjutanud nii sümpoosioni sisu kui ka ülesehitust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid